Kõige parem aeg muru rajamiseks on aprill ja mai, kui maa on juba sulanud ja pehme, või hilissuvel augustis-septembri alguses. Kevadel külvatud muru vajab rohkem suvist kastmist, kuid sügisel tärganud noort muru võib talv enam kahjustada. Samuti võib muru külvata hilissügisel, siis aga idaneb seeme alles järgmisel kevadel. Et kasvav muru muutuks kauniks vaibaks, vajab see 20–30 cm sügavust viljakat ja vett kergelt läbilaskvat saviliivmulda, päikesepaistelist kasvukohta ning mulla happesust vahemikus pH 5,5–7.

Millist muruseemet valida?

Muruseemet valides arvestage kasvukoha, mulla omaduste ja sellega, kas soovite tallamiskindlat- või ilumuru. Võimalik on valida erinevate seemnesegude vahel: koduõue muru, Inglise muru, spordimuru, eliitmuru, kalmumuru, varjumuru, kiirmuru jne. Enim kasutatud murutaimed on aasnurmikas, punane aruhein (nendest kahest koosnevad enamik seemnesegusid), lamba aruhein, karjamaa raihein ja nende erinevad sordid.

Tallamiskindla koduaiamuru jaoks tuleks valida tarbemurusegu, kus on ülekaalus aasnurmikas. Viimane armastab päikesepaistelist kasvukohta ja õhurikast saviliivast mulda. Ilumuru rajamiseks võiks kaaluda hariliku kasteheina muru, mis talub madalat niitmist ja on tihe, kuid ei talu tallamist.

Aeda, kus päikesega just kiita pole, tuleks valida varjumuru, mille seemnesegus on suur ülekaal punasel aruheinal. Pidage meeles, et varjumuru on mõeldud siiski poolvarjulisse kasvukohta, kuhu päikest peaks paistma vähemalt viis tundi päevas. Väga kehvades oludes, nagu näiteks kuivas, varjulises ja rohkelt tallatavates kohtades võiks proovida külvata lamba-aruheina sorti „Cristal“.

Kiirmuru, mille koostises on väga kiire tärkaja karjamaa-raihein, sobib hästi muru tühjade laikude n-ö remondiks või ajutise muru rajamiseks.

Aia äärealadele võiks rajada väikese lillemuru, mis annab värvikireva ja kogu suve õitsva taimekoosluse. Seemnesegu koosneb ühe- ja mitmeaastastest kultuur- ning põllulilledest, sisaldades ka murutaimi.

Mõnele seemnesegule lisatakse vähesel määral ristikut, mis on hea õhulämmastiku koguja, parandades sellega ka mullastiku tingimusi. Arvestama peab aga sellega, et ristikumurul mängides määrduvad riided roheliseks ja ristik meelitab ligi mesilasi. Seega arvestage kõigi tingimustega ja leidke arvukate seemnesegude hulgast endale meelepärane.

Mulla ettevalmistamine

Mullakihi optimaalne paksus peaks olema 20–25 cm. Õhem kiht võib hiljem tähendada suuremaid kulutusi nii kastmisele kui ka väetamisele. Vajadusel tuleks mulda juurde vedada.

Tähelepanu tasuks pöörata ka veerežiimile ja liigniiskuse korral (kui maa on porine veel nädalaid pärast lume sulamist) rajada 5–10-meetriste vahedega ühe meetri sügavused dreenikraavid liigvee ärajuhtimiseks.

Järgmiseks sammuks on mullapinna puhastamine ehitusprahist, kividest ja umbrohust. Kui mulda sai juurde veetud, siis tuleb see nüüd laiali ajada. Mulla pealmise kihi läbikaevamisel eemaldage kõik umbrohud ja umbrohujuured. See on küll töömahukas, kuid koduaias tasub see töö ette võtta. Lihtsam viis on kasutada umbrohutõrjevahendit. Umbrohutõrjevahendite kasuks otsustades tuleb kindlasti järgida tootepakendil antud juhiseid.

Edukas külv algab pinnase ettevalmistusest

Lõpuks tuleb muld kobestada. Otstarbekas on kasutada mullafreesi. Kobestades pinnast 2–10-päevaste vahedega, hävitate ka viimased tärganud umbrohud.

Muld kobestatud, saab asuda tasandamise juurde. Selleks on hea kasutada looreha. Pinnasele võiks anda väikese kalde majast aia poole, et vihmavesi majast eemale juhtida. Et anda seemnetele vajalik ühtlane külvisügavus, rullige mullapind mururulliga.

Kui muld on liiga happeline, siis saab seda neutraliseerida dolomiidijahuga (u 600 g/m²). Noore muru kasvu soodustamiseks puistake mullapind üle pikatoimelise väetisega, mis tõstab seemnete idanevust ja kiirendab murukamara tekkimist. Mõlemad saate mulda segada tasandamise käigus. Kahtluse puhul mulla happesuse või viljakuse osas tellige mulla analüüs Põllumajandusuuringute keskusest.

Muru külvamine

Muru tuleb külvata pakendil näidatud tihedusega. Nii saab kõrreline taim hargneda, moodustades hiljem tiheda, tallamiskindla muru. Keskmine norm on 20–30 g/m2, kuid igal murusegul on soovituslik kogus erinev, seega jälgige kindlasti pakendil olevat juhist.

Et saada ühtlane külv, tuleks seemnesegu jagada kaheks ja külvata, liikudes algul maatükil pikisuunas ja teine kogus külvata liikudes risti eelmisele. Parim on seda teha tuulevaikse ilmaga, kuna muruseeme on väga kerge ja võib tuulega lenduda.

Lillepeenrapoolse muruserva võiks katta kileribaga, et vältida sinna muruseemne sattumist. Ühtlasema külvi saate, kui kasutate spetsiaalset muruseemne laotajat või külvikut. Seeme tuleb mururehaga mulda rehitseda ja seejärel rullida. Muruseeme idaneb keskmiselt kahe nädalaga. Muruplatsi tuleks kasta nii, et muld oleks seemnete külvisügavuselt niiske. Vasttärganud muru tuleb kasta vajadusel nii, et pärast kastmist on mullapind 5–6 cm sügavuselt niiske. Kui murutaim on 8–10 cm pikkune, tehke esimene niitmine.


Muruvaiba paigaldamine

Üha enam paigaldatakse aedadesse ka muruvaipa ehk siirdemuru. Selle eeliseks on muru valmimise kiirus ja pikem rajamise ning paigaldamise periood. Parim aeg on siiski kevadel maikuus. Enamasti kasutatakse muruvaibas punase aruheina ja aasnurmika segu.

Pinnas valmistage ette samamoodi nagu külvi puhul. 35–50 cm mururibad paigaldage 48 tunni jooksul, muidu kuivab mätas läbi. Siirdamist alustage krundi kõige pikemast servast. Mätaste otsad ja servad suruge tihedalt üksteise vastu. Selleks, et naaberridade liitekohad ei satuks kõrvuti, alustage teist rida pooliku mättaga. Laske mätaste servadel ulatuda veidi üle muruplatsi ääre ja lõigake hiljem tasaseks – nii saab kõige ilusama muru. Kui pind on mätastega kaetud, tuleb see mitmes suunas üle rullida ja kasta. Esimese kuu jooksul kastke muruvaipa iga päev ja vältige murul kõndimist. Juba paari nädalaga hakkavad tugevamad murutaimed juurduma ning kaunis roheline vaipkate on tagatud.

Loe ka soovitusi muru hooldamisest ja aiatehnika valimisest Aiaparadiisi blogist.

Allikas: Bauhof