Vahteri sõnul tehakse tänu odavale laenurahale ka 2016. aastal palju tehinguid, kuid hinnad jäävad praegusele tasemele.

“Tõenäoliselt pikenevad tänavu kallimate ning tihedama asukohakonkurentsiga uusarenduste müügiperioodid. Arendusi, kus erinevad investorid proovivad samas piirkonnas üheaegselt oma projekte realiseerida, on Tallinnas üsna mitu. Edukamaks osutub see, kes oskab paremini eristuda,” sõnas Vahter.

Enim kaubeldakse kesklinna ja magalakorteritega ning turg on aktiivne ka 100 000 ja 150 000 euro vahemikus. Ülehinnatud või enam kui 170 000 eurot maksvale korterile on väga piiratud arv ostjaid.

Lisaks korteritele on viimase kolme aastaga märkamatult tõusnud ka majade ja ridaelamute hinnad 15-20 protsenti. Majad on korteritega võrreldes endiselt suhteliselt soodsad, kuid ka siin pole lähiajal suuri muudatusi oodata. Võimalik tõus jääb inflatsiooni piiridesse. Ostjad on palju targemaks saanud ning järjest enam vaadatakse pinna kuluefektiivsust.

Järgmisel aastal võib oodata väikest üürihindade langust. Üürimine muutus viimase paari aastaga suhteliselt kalliks ning omanikud teenisid oma kapitalilt tavapärase 6-7 protsendi asemel lausa kümme protsenti tootlust. Nüüd on kinnisvaraportaalidesse lisandunud palju üürimiseks soetatud kortereid ning rajatud ka üürimajasid. Tänu kasvanud konkurentsile üürihinnad pigem langevad.