ENNE JA PÄRAST | Ambitsioonikast natside kuurordist, mis kunagi ei valminud, sündis trendikas uusarendus
Puhkekeskuse planeerimisel võeti arvesse, et seda jaksaks külastada ka tavaline tööl käiv sakslane. Lisaks planeeriti keskus nii, et sõja puhkedes saaks seda vajadusel kasutada sõjaväehaiglana. Kogu puhkekompleks koosneb kaheksast hoonest ja selle püstitamisele aitas kaasa 9000 töölist. Ranna ääres paiknevate majade pikkus on kokku ligi 5 kilomeetrit ja kogu kompleks asub merest vaid 91 meetri kaugusel. Puhkekeskus oleks mahutanud korraga 20 000 külastajat.
Kõik puhkekeskuses olnud ruumid olid ühesugused. Igas ruumis oli kaks voodit, kraanikauss ja kummut. Lisaks sellele olid majad planeeritud nii, et igast toast avaneks vaade merele. Puhkekompleksi keskel asus kaunis saal, mida tunti ka festivalide saalina. Selle hooneosa oli projekteerinud tunnustatud arhitekt Erich Putlitz. Suursuguses hooneosas pidid hakkama asuma kino, paar ujumisbasseini ja sotsialiseerumiseks mõeldud alad. Hoone tegelik mõte oli aga see, et puhkajad saaksid pidada sõjaplaane ja hoolitseda natsirežiimi eduka käekäigu eest.
Foto: Shutterstock
Puhkekompleksi ei hakatud aga kunagi kasutama ja see seisis hüljatuna mitmeid aastaid. 1945. aastal kasutas NSVL puhkebaasi viiendat maja oma baasina ja 1955. aastal võtsid nad hoonest lahkudes kaasa kõik, mida andis vähegi kasutada. 1950-ndate teises pooles hakkas Prora puhkekompleksi vastu huvi tundma Saksa sõjavägi. Seetõttu renoveeriti mõned hooned ja 1956. aastal sai puhkekompleksist kodu mõnedele Ida-Saksa väeosadele. Põhjapoolsematest hoonetest kasutas sõjavägi neljandat maja lahingutreeninguteks. Kuna treeningud olid aga fokusseeritud linnakeskkonnas toimuvatele lahingutele, siis sai maja paljustki kahjustada.
Foto: Shutterstock
Kui Saksamaa muutus taas ühtseks, siis mõeldi kogu puhkekeskus maha lammutada. Siiski läksid asjalood teisiti ja puhkekeskus pandi maksuvabastusega müüki. Niiviisi loodeti leida ostja, kes hiiglasliku puhkekeskuse ja selle ümbruse korrastaks. Kuna keskuse vastu jäi huvi leigeks, majutati seal 1990-ndatel pagulasi. 2004. aastal otsustas Saksa valitsus hakata hooneid eraldi müüma, sest kogu kompleksi ostmise vastu ei paistnud keegi huvi tundvat. Aja jooksul suudeti hooned osadena erinevatele arendajatele maha müüa ning kompleksi kerkisid suvituskorterid ja hotellid-hostelid.
Foto: Shutterstock
Nüüd omab Prora puhkekeskust Saksa kinnisvarafirma Metropol. Pisikestest tubadest on nüüdseks ehitatud suured luksuskorterid, mille hinnad algavad 400 000 eurost ja küündivad 900 000 euroni. Hind sõltub sellest, millises hoones korter asub ja kui suur see on.
Foto: Shutterstock
Foto: Google maps
Kuigi paljud avaldasid hoone korrastamise osas pahameelt leides, et sellise minevikuga hoones ei peaks asuma suvituskorterid, siis leidus üsna palju neidki, kes pidasid oluliseks kummituslikuks muutunud Rügeni saare korrastamist ja arendamist ning kunagisele õõvastavale arhitektuurisümbolile uue sisu ja tähenduse loomist. Suurem osa korteritest on müüdud, suurt osa neist on aga võimalik soovijail hooajaliselt üürile võtta.
Läänemere kaldale jääva asula näol on tegemist vägagi looduskauni paigaga. Nüüdseks ongi Prorast saanud midagi hoopis muud, kui esialgselt planeeritud. Igaüks, kes soovib Proras puhata, saab endale korteri üürida Airbnb, Booking.com või mõne teise majutusportaali vahendusel. Näidet tüüpilisest kompleksi rajatud elamisest saad vaadata näiteks SIIN.
Majast ja selle ajaloost on tehtud mitmeid filme ja videokippe:
Allikad: warhistoryonline.com,
