AIAHOOLIKU BLOGI | Lõpuks ometi on kevad käes ja näpud võib mulda pista!
Tomatiseemned said mulda jupp aega hiljem kui eelmistel aastatel (aga nendega pole tegelikult ka hullu, teevad kasvus järele), lõvilõuad alles täna (nendega ma kardan, et on pisut hullu, kipub õitsemine hilja peale jääma) ja pelargoonidega lasin (jälle!) õige aja mööda, nii et nad jõudsid üsna nirakateks venida (kuid pole lugu, kuni kolmanda pungani maha, korralikumad varrejupid kas otse otsapidi potti tagasi või vette ning varsti on jälle olukord kontrolli all – kes täpsemaid pelargooninõuandeid soovib, võib lugeda eelmise aasta sellekohast postitust SIIT.
Aga on nagu on, peaasi, et on. Mulle tundub, et kui õues on pilt ikka veel nii talvine, siis ongi kuidagi raskem end kevadiste rohenäputoimetuste lainele saada. Talvisel hooajal lohutasin end (või mis ma ikka lohutasin – tegelikult oli ju lihtsalt suurepärane lumine talv!) aknalaual alpikannide kasvatamise ja linnusöögilaua külalistega. Viimaste hulgas olid see talv toredateks uuteks püsikülalisteks kaks musttihast, keda varem mu kodurestoranis käinud pole. Lisaks neile muidugi aia pärisperemehed rasva- ja sinitihased, suurnokkvindid, põhjavindid, metsvindid, siisikesed, urvalinnud, leevikesed ja rästad (ja kindlasti unustan siinkohal terve rea sulissõpru nimetamata … ). Ahjaa … ja pasknäär oli ka pikka aega igapäevaste toidulauakülaliste seas. Imetabaselt uhke lind!
See hooaeg aga tõotab jälle päris tore tulla! Olen siin järjest avastanud end üht või teist artiklit lugedes või kellegi pilte silmates mõtlemas, et oi, nii ilus taim, tahaks endale ka – ja siis tuleb meelde, oot-oot, ma ju just selle eelmine aasta endale aeda juurde tõingi! Nii et on, mida oodata – uued tulbi- ja hüatsindisordid, täienenud päevaliiliate peenar, põnevad iirised ja pojengid, üks vahva magun ja rida õhkõrnade õitega jaapani astilbesid. Ja roosid! Päris mitu roosi tuli juurde! Naljakas ikka, kuidas need aiaasjad talvega ununema kipuvad. Hmm … oot, ja sireli alla toppisin ma ju ka midagi? Huvitav mida ja kuhu täpsemalt?
Erilist rõhku tahaksin aga sel aastal panna kõikvõimalikele õitsvatele suvelilledele, millegipärast ihkab hing seekord üht tõeliselt lokkavat, lõhnavat ja sumisevat õitemerd. Mõned pisut kummalised katsetused mõlguvad ka meeles – tavalise lillherneresti asemel tahaks kokku segada lillherned, lillade kaunitega söögiherned ja mõned toredad oad. Teeks ühe tõsise roniva Tootsi peenra! Ka tahaks põldubadele kasvamiseks koha leida (peaaegu vist leitud) – mulle nii väga meeldivad nende tagasihoidlikud õied ja vilju armastan ka.
Seni aga kuni kevad päriselt hoo sisse saab, tuleb end lohutada tulpide ja potinartsissidega!
PS! Mõned hetkel aktuaalsete tomatiküsimuste vastused ka lõpetuseks. Need on viimasel ajal päris palju kõrvu puutunud:
*Kas tomatiseemnete külvamiseks on juba hilja? Ei ole – märtsi lõpu külvid võtavad aprillipäikese paituses päris kenasti varasemalt külvatutele järele. Kui aga veelgi rohkem hilja peale jääd ja soovid taimede tärkamist kiirendada, siis tõsta külvikast põrandasoojendusega põrandale – altsoojendusega pinnal idanevad seemned kiiremini ning võivad juba mõne päevaga üles tõusta. Kui taimealged on nina mullast välja pistnud, tõsta külvikast valgesse kohta ja kasvata taimekesi tavapärasel viisil edasi.
*Kas seemneid peab enne leotama? Ei. Seemnete leotamine võib küll idanemist kiirendada, kuid pole ilmtingimata vajalik.
*Kui ruttu peaks tomatitaimed tärkama? Tomatitaimed tärkavad reeglina umbes nädalaga.
*Millal tuleks tärganud taimed pikeerida? Tomatitaimed tasub pikeerida siis, kui idulehtede vahelt (esimesed kaks lehte tärganud taimel) hakkab nina välja pistma esimene pärisleht.
*Kui sügavale taimekesed pikeerida? Taimealge on hea kuni idulehtedeni mulda panna, nii ei kasva taim potis olemise ajal liiga kõrgeks ega veni nii kergesti välja. Mulda jäänud varreosa kasvatab lisajuured ning taim saab mullast paremini vett ja toitaineid kätte.
*Kui soe peaks olema ruum, kus tomatitaimi kasvatatakse? Tomat väga sooja ei taha, valgusrikkas kohas on ideaalne temperatuur 17–20 kraadi. Kui aga valgust napib, siis peaks ruum olema jahedam – 15–16 kraadi, nii ei veni taimed välja.
PS! Kui juba teema ringiga tomatite juurde tagasi jõudis, siis enne unustasin märkimata, et tänu Facebooki Aiaelu grupile õnnestus ühelt lahkelt naisterahvalt ühe uue ja huvitava tomati seemneid saada – pidi ääretult hea ja maitsev tomat olema, lisaks sellele toredalt triibuline. Vene sort nimega Lihavõttemuna (Пасхальное яйцо). Loodetavasti talle sobib mu kasvuhoones!
Lõpetuseks aga soovin kõigile rohenäppudele ja aiahoolikutele põnevat ja rõõmurikast hooaega! Palju päikest ja piisavalt vihma, rikkalikku saaki, lopsakaid ja lõhnavaid õitsejaid ning imetabaseid aias veedetud päevi (ja sumedaid suveöid)!
LOE LISAKS:
