Kuus ohufaktorit, mis maja fassaadi kõige rohkem kahjustavad

Tänavapildis võib näha väga palju fassaadikahjustustega maju. Muidugi tuleb need kahjustused parandada, aga enne seda peaksime endale selgeks tegema, mis on kahjustuste põhjuseks. Vaid nii saame valida ka õige ravimeetodi. Mis on siis kõige suuremad fassaadikahjustuste tekitajad?

1. Vihmavesi

Vihmavesi mõjub kahjustavalt nii looduslikule kivile, tehiskivile kui ka krohvile osakeste lahti rebimisega või müüritise sideaine pehmendamisega. Fassaadimaterjal on tugeva mehaanilise koormuse all. Vihmavesi pole ka kunagi puhas — see sisaldab lisaaineid nagu süsinikdioksiid, vääveldioksiid, väävelhapped, lahustunud soolad, mis võivad aeglaselt lahustada sideainet. Seeläbi kaotab fassaadimaterjal oma tugevuse ning annab võimaluse ka teistel kahjustustetekitajatel fassaadi lõhkuda, mis terve pinna puhul ei pääseks mõjule.

2. Temperatuurikõikumised

Sõltuvalt temperatuurist muudavad enamik materjale oma mõõtmeid. Erinevate materjalide soojuspaisumistegurid erinevad oluliselt üksteisest. Paljud looduskivid, nagu ka paljud tehislikud ehitusaineid, koosnevad erinevatest mineraalsetest ainetest, mis temperatuurimuutuste tõttu paisuvad ja tõmbuvad kokku erinevalt. Fassaad peab taluma temperatuurikõikumist kuni 80°C ühe ööpäeva kestel, mis viib pingete tekkimiseni pinnas ning see omakorda mikropragude tekkele. Selle tulemusel väheneb fassaadi tugevus ja kahjustuse mõju tugevneb. Näiteks mikropragude tekkega suureneb fassaadpinna veeimavus. Fassaadipinna soojenemisel päikesekiirguse mõjul fassaadi väline kiht kuumeneb rohkem ja kiiremini kui seesmised kihid, mis viib omakorda jällegi pingete tekkeni.

Kui enamik materjale vähendavad jahtudes oma mahtu, siis jäätudes vesi suurendab oma mahtu. See füüsikaline protsess tekitab fassaadil külmakahjustusi. Külmakahjustusi näeb kõige rohkem soklitel, kuna see piirkond asub vundamendist üleskerkiva kapillaarniiskuse ning tänavapinnas esineva vee ja lume piirkonnas.

3. Soolakahjustused

Soolad jõuavad müüritisse mitmeid teid pidi. Soolad võivad liikuda pinnasest koos tõusva kapillaarniiskusega, soolad võivad sattuda fassaadi tänavapinnalt koos pritsiva veega, ka ehitusained sisaldavad sooli. Samuti satub fassaadipuhastusvahenditega pinda happeid ja saneerimisvahenditega leeliseid, mis omakorda tekitavad soolasid. Soolakahjustused esinevad ainult koos niiskusega. Kui suudame hoida fassaadi kuivana, ei teki ka soolakahjustusi. Niiskuse mõjul soolad lahustuvad ning müüritises tekib soolalahus. Mis juhtub soolkahjustuse tagajärjel? Ehitusaine muutub pudedaks ning pealispind vigastub. Krohvitud või värvitud fassaadi puhul kahjustub eelkõige fassaadi pealispind. Paljudel juhtudel on aga seina pealispind tihedam kui selle all olev materjal. Soolad löövad värvkatte lahti.

4. Keskkonnakahjustused

Kütused sisaldavad väävlit, mis põlemisel oksüdeerub vääveldioksiidiks või -trioksiidiks. Reageerides veega moodustavad nad väävelhappe. See nähtus on tuntud kui happevihmad. Väävelhape koos veega omakorda reageerib karbonaatidega ehk kõikide mörtidega, betooniga, lubivärvidega ja krohvidega kui ka paljude looduskividega. Nii näiteks muutub kaltsiumkarbonaat väävelhappe mõjul kaltsiumsulfiidiks ehk kipsiks. Kuival fassaadil reaktsiooni ei teki. Kips vajab suuremat ruumi, poorides tekib pinge, mis hakkab fassaadipinnamaterjali lõhkuma.

5. Ehitusvead

Mittesobivate materjalide kasutamise kõrval on veel teisigi ehitustehnilisi vigu, mis võivad viia fassaadikahjustusteni. Kihilised looduskivid tuleb paigaldada nii, et kihid asetseksid paralleelselt maapinnaga, mitte fassaadipinnaga. Ebapiisav fassaadi niiskuskaitse: vigased või ebapiisavad katted (aknaplekid, karniisikatted jm), halvasti tehtud vuugid, ebatihe katusekate. Samuti metallosade vale konstruktsioon ja kokku mitte sobivate materjalide kasutamine kõrvuti. Näiteks vuugitihendusmaterjalid võivad reageerida põhiainega tekitades värvumise või sooldumise. Saneerimisvigadest enamlevinumad on soolakahjustusteni viivad vead. Teistest vigadest võiks nimetada hügroskoopsete konserveerimisainete või mördilisandite kasutamine, mis viib seinapinna niiskumiseni. Samuti kipsmörtide mitteotstarbekohane kasutamine.

6. Seened, samblikud ja mikroorganismid

Seened, samblikud ja mikroorganismid kahjustavad samuti fassaadi. Osa seeni ajavad oma juuri sügavale fassaadipinda ning viivad oma niidistikuga niiskust fassaadikihtidesse. Paljud seened ja samblikud sisaldavad sooli ning seetõttu hoiavad nad fassaadipinda kaua niisked. Osa mikroorganisme toituvad ehitusainete sideainest.