“Tänapäeva Soome plakat” (kuraator Marko Kekišev) annab ülevaate Soome kultuuri- ja sotsiaalplakati hetkeseisust. Värskele vaatele Soome plakati paremikust (enamik teosed aastatest 2014 – 2016) sekundeerivad Soome plakatikoolkonna rahvusvaheliselt tuntuks teinud meistrid Tapani Aartomaa, Erik Bruun, Jukka Veistola ja Kyösti Varis. Nautida saab maailmas tuntud Kari Piippo, Pekka Loiri, Hilppa Hyrkäse teoseid aga ka värskeid trende esindavaid, kuid juba tunnustatud noorte loomingu paremikku. Plakatikollektsioon koosneb 88 teosest 31-lt autorilt.

Näituse “Tänapäeva Soome plakat” autorid: Erik Bruun, Tapani Aartomaa, Jukka Veistola, Santtu Mustonen, Pekka Piippo, Pekka Loiri, Patrik Typpo, Matti Kunttu, Marion Robinson, Linda Linko, Laura Suuronen, Klaus Welp, Kirsi Kukkurainen, Kiia Beilinson, Kari Piippo, Jesse Pyysalo, Jenni Kuokka,Ilkka Kärkkäinen, Hilppa Hyrkäs, Esa Ojala, GRMMXI, Aimo Katajamäki, Anssi Arte, Antti Raudaskoski, Simo Räsänen, Tero Saikkonen.

Näitus on avatud 2. oktoobrini.

Vaata kogu galeriid avamisest siit.

"Peter Skubic. Peeglid on nähtamatud" väljapaneku algataja on Kadri Mälk, kuraator Tanel Veenre.

Peter Skubic (1935) on Serbia juurtega Austria kunstnik. Loomuomase provokatiivsuse ja seikluslikkusega on Skubic olnud üks nüüdisaegse ehte jäälõhkujaid, liikudes jõuliselt ka tegevuskunsti, kehakunsti ja ruumiobjektide mängumaale.

Ei tasu lasta end eksitada Skubici loomingu detailideni timmitud esteetikast: kunstnik mõtestab kunsti kui intellektuaalset distsipliini. Näiteks oli üks ehtelukku sügavama jälje jätnud aktsioone roostevabast terasest plaadi opereerimine oma käenaha alla 1975. aastal.

Arhitektuurimuuseumi näitusel on eksponeeritud 15 ruumiobjekti tema rahvusvaheliselt kõige tuntumast teemast, milles on poleeritud teras ja puhas värv pandud suhtlema peegeldustes ja väljapeetud proportsioonides. Sealhulgas on väljas ka tema kõige esimene peegelduse töö kuue vaibaga aastast 1990. Peegel on ühe olulisema leitmotiivina mänginud olulist rolli Skubici loomingus juba 35 aastat. Meister ise näeb peeglis midagi enamat kui lihtsalt visuaalset kategooriat: see tähistab reaalsuse eitust. Pahupidi reaalsuse simulaatorina avab peegel lõputu tõlgenduste Pandora laeka. Hoolimata kõrgest east on vanameister täis loomislusti. Tallinnas on väljas ka värske sari väiksemaid peegelobjekte ning kevadel Münchenis suurürituse Schmuck raames esitletud ehted sarjast „Nix Dahinter” („Midagi pole taga”).

Näitus on avatud 30. oktoobrini.

Scubicu näituse avamise pilte vaata siit.

Jaga
Kommentaarid