Päikesepaneelidest — mida keegi ei räägi, aga peaksid teadma

Eesti vanima ja suurima päikeseelektriga tegeleva firma Naps Solar Estonia OÜ juhataja Ander Pukk selgitab, kuidas valida päikesepaneelide paigaldajat — mida ostmisel tähele peaks panema. Tihtipeale kasutatakse ostjate meelitamiseks ebasobivaid võtteid ja tulemuseks võivad olla tarbetud kulud ning halvasti töötav või kõlbmatu süsteem.

Konkurents ja võitlus päikesepaneelide paigaldajate vahel Eestis on tugev ja müügikate väga madal.

Taustauuring annab selgema pildi

Paigaldusfirma valikul on muidugi esmatähtis huvi tunda, kellega asju hakata ajama. Kõige tavapärasem otsing internetis on esmane vahend uurimaks firma tausta. Üsna kiiresti saab esimese mulje, kui tõsise tegijaga on tegemist, kui suur on firma, mida varem on tehtud ning kas makse ka makstakse või kas töötajaid üleüldse on. Uurige, millised on viimased tehtud tööd ja kas need tegelikult ka eksisteerivad.

Paigaldaja kodulehtedelt võib mõnikord leida pilte töödest mis polegi nende tehtud või pilt on lihtsalt varastatud mõnelt teiselt veebilehelt ja kasutatakse ebaseaduslikult. Kriitiliselt suhtuda väidetesse, mida raske või võimatu kontrollida. Mõelge, kas paigaldaja väited on kooskõlas otsingutulemustega ja kõlavad veenvalt. Paarisajatuhandelise või veelgi väiksema käibega ja ühe töötajaga firma, kes palka ei maksa, vaevalt et on mainekate tarnijate koostööpartner ja Eesti parim ning suurim sellel alal. Ilus koduleht on tõestus heast turundustööst, ei enamat.

Toodete päritolu ja kvaliteet

Toodete tegelik päritolu on järgmine asjaolu, millega kahetsusväärselt tihti püütakse hämada. Jällegi soovitan kasutada esmalt otsingut internetist. Odava kauba tootjad kasutavad sageli oma firmanimes või toodangu nimetuses fraase või sarnasusi mõne teise tootja nimega või riigi nime. Otsingumootorit kasutades võib aru saada, et seos puudub, tegu võib olla ka ainult vahendajaga, kes ise oma tooteid ei tooda, vaid tellib need teistelt. Tihti võib aimata, et firma tõenäoliselt rikub EL tollireegleid ja impordib EL turule seadusi rikkudes. Nii näiteks on väidetud Taiwani inverteri päritolumaaks Saksamaa. Šveitsi, Taiwani või Ameerika paneelide tegelik valmistuskoht on aga hoopis Hiina või Vietnam. Tarbijal, kes ei ole kursis turusituatsiooniga on raske orienteeruda selles valdkonnas.

Toodete tegelikud omadused on ostjale tähtsad. Inverterite puhul näeb tihti pakkumisi, kus pakutakse vananenud mudeleid, sisendeid on vaid üks, efektiivsus on madalavõitu, tööpingete vahemik kitsas, puudub monitooring. Paneelidel on küll väidetavalt kõikvõimalikud sertifikaadid, kuid kodulehel, andmelehel ja paneeli kleebisel olevad andmed on kõik erinevad. Lähemalt uurides mängitakse sõnamängu, mille eesmärgiks on õigustada mistahes kõrvalekaldeid. Näiteks võib tuua väikeses kirjas märgitud erandid tehnilistes andmetes, kus lubatud on isegi 13% kõrvalekaldeid! Pole siis ime, et tegelik võimsusväljastus ei vasta kaugeltki lubatule, aga küsimuste tekkides saab alati viidata tolerantsile. Praktikas oleme mõõtnud 260 W paneelidel tegeliku võimsuse alla 250 W ja tuvastanud hulga muid tõsiseid kvaliteediprobleeme.

Tasub uurida paneelide võimsustolerantse, kui neid välja ei tooda või on lubatud alavõimsus võrreldes nimivõimsusega, siis suure tõenäosusega on tootja seda võimalust ka kasutanud. Toodete omaduste alla liigitub ka keskustelu monoelemendiga ja polüelemendiga paneelidest. Kusagilt on alguse saanud tõlkeviga või väärarusaam, mida nüüdseks lugematud kodumaised internetilehed üha kordavad, nagu oleksid monoelemendiga paneelid kuidagi paremad, kvaliteetsemad või toodavad rohkem. Tõde on see, et monoelemendi tootmiseks olev räni on puhtam ja seepärast ka kallim ning kvaliteetsem. Monoelemendiga paneele on võimalik toota mõnevõrra suurema võimsusega. Kuid see ei tähenda, et kahe sama võimsusega paneelil oleks toolikkuses või elueas olulisi erinevusi. Mõned asjaolud räägivad isegi monopaneeli kahjuks, nagu suurem võimsuse sõltuvus temperatuurist ja kallim hind. Praktikas on Eesti tingimustes erinevus tootlikkuses üliväike või suisa olematu.

Silmale nähtamatud mikropraod ja tume ala elektrit ei tooda

Süsteemi suurus ja tootlikkus

Heades tingimustes toodab iga paigaldatud kilovatt paneele umbes tuhat kilovatttundi energiat aastas, rannikul ja saartel pisut enamgi. Selleks peaksid paneelid olema varjudeta kohas, 40-kraadise nurga all ja suunaga lõunasse. Mõnel paigaldajal ei sõltu paneelide tootlus nendest asjaoludest sugugi, näidatakse samasugust tootlust ka palju väiksema nurgaga ning kasvõi suunaga itta või läände.

Muidugi pole tegemist ei millegi muu kui sooviga investeeringut paremana näidata. Sama lugu tarbetult suure võimsusega paigaldistega, hoiduge üledimensioneerimisest, kui teil pole lähitulevikus oodata elektrikulu olulist kasvu. Jälgige ka, et tasuvusarvestustes oleksid reaalsed eeldused, näiteks et elektri kallinemine poleks 10-15% aastas, arvestatud oleks süsteemi tootlikkuse langusega aja jooksul, taastuvenergia toetusega vaid võrku mineva osa eest jms.

Eraldi teema on paneelide tootlussimulatsioonid, reaalse tulemuse annavad ainult mõõtmised testiväljakutel tulevase paigalduskohaga samalaadsetes oludes. Ei ole võimalik seda teha Austraaliast saadud andmetega (otsese kiirguse osakaal, kiirgusspekter, tolmuolud ja temperatuurid teised kui Eestis) ega ka tarkvara abil. Paneelide andmelehel on liiga vähe parameetreid, mille alusel oleks kuidagi võimalik hinnata tema tööd tarkvaraliselt ühes või teises maailma punktis suure täpsusega, pealegi on kvaliteetpaneelide tootjatel need andmed väga sarnased. Praktikas pole väga vahet, kas saate oma jaamast aastas paarsada kWh enam või vähem, enam mõjutavad tootlust muud asjaolud, mida selline võrdlus ei arvesta nagunii. Kokkuvõttes annab tarkvaraline simulatsioon võimaluse kergemini kliendiga manipuleerida.

Paneelidefektid

Paigaldussüsteemide kvaliteet on midagi, mida kiputakse pidama vähetähtsaks, kuid vastupidiselt on see koos süsteemi esialgse kavandamisega üks olulisemaid tegureid kvaliteetse päikesejaama ostul. Osa paigaldajaid kasutab mittesüsteemseid komponente, st ostab kokku erinevatelt tootjatelt üksikuid komponente. Sellistele kinnitustele ei saa kindel olla, pole teada ei eluiga, omavaheline sobivus ega ka see kes siiski garanteerib süsteemi püsivuse. Küsige pädevaid tugevusarvutusi, vaadake fotosid tehtud töödest ja mõelge kaasa. Vaadelge kinnitusüsteemi osi ja kui need on isetehtud, õhukesed kui paberileht või koostatud erinevate tootjade osadest, siis pigem loobuge. Soovitame mitte tegemist teha paigaldajatega, kes teevad alusraami tarbeks avasid lamekatustesse, kasutavad seal jalgadena betoonist kõnniteeplaate, paigaldavad paneele puidule, kui juhtmed on kinnitamata, vedelevad lompides või kõlguvad tuules.

Kui olete juba päikesejaama omanik, aga kahtlustate, et ehitamisel on tehtud vigu, tootlus pole see, mida lubati, siis julgustan meiega ühendust võtma. Teeme paigaldise auditi ja leiame lahenduse, mis olukorda parandaks. Maksimaalse tootluse annab vaid asjatundlikult ehitatud päikesejaam, seepärast ei ole hea mõte valida kõige odavam pakkuja. On ju selge, et kõige odavama hinnaga ei saa parimat kaupa. Tõdemus kehvast kvaliteedist on pikem kui rõõm odavast hinnast. Loodan, et artiklitesari andis lugejale teadmisi teadlike valikute tegemiseks.

• Vaata ka Naps Solar kodulehte