Tasuvusaeg on sõltuvuses kliendi tüübist, seadusandlikust regulatsioonist, päikesepaneelide tüübist ja inverterist, elektri tarbimisgraafikust, paigaldusviisist ja muust sellisest.

Tootlikkus on päikesepaneelidel küllalt erinev, sõltudes asukohast, paigaldusviisist, paneelide kaldenurgast, suunast ilmakaarte suhtes ja invertertehnoloogiast jms.

Õnneks on võimalus simuleerida tootlust teie asukohas ja paneelide asetusest ilmakaarte ja maa suhtes. Samas on tegemist siiski ainult eeldatava tootlikusega ja nagu viimaste aastate reaalsed tulemused on näidanud, on tegelik tootlikkus olnud tavaliselt suurem kui arvutuslik prognoos. Põhjuseks on selliste programmide vananev ilmastikustatistika ja fakt, et programm ei oska hinnata kõikide tegurite mõju. Samuti ei tasu unustada, et erilahenduste tootlikkuse arvutamine on üsna raske, nagu mitmete eri suundades asuvate paneeligruppide puhul või kui kasutatakse varjutusprobleemide vähendamiseks optimaisereid ehk siis iga paneel töötab individuaalselt. Selliste lahenduste n-ö keskmise tootlikkuse arvutamine on meelevaldne ja lõpptulemus on võimalik andmetega manipuleerides saavutada just selline nagu kliendile meelepärane.

Erilahenduste installatsioonidel on tootlikkuse arvutamine keeruline

Tulu tuleb päikesejaamas kahest allikast. Esimene neist ei ole otsene sissetulek, vaid pigem kokkuhoid nüüdselt väiksemate kuluarvetega. Inverter, mis paneelidest vahelduvvoolu toodab, ühendatakse elektrivõrguga arvestist maja poole. Nii suunatakse toodetud energia otse majapidamise tarbimisse. Esmaselt tabitakse enda toodetud energiat ja alles siis, kui seda peaks väheseks jääma, võetakse võrgust juurde. Sellega väheneb võrgust ostetav kogus ja seoses sellega ka elektriarve. Kui elektritootmine on suurem kui majapidamine suudab tarbida, voolab elekter võrku ja teie arvesti registreerib selle tagasimüügina.

Tagasimüügist saadav on päikesejaama teine tuluallikas. Elektrifirma, kelle klient te olete, ostab ülejääva elektri ära tunnipõhise börsihinnaga ja põhivõrguettevõtja (Elering) lisab sellele taastuvenergia toetuse. Taastuveneergia toetuse määr on praegu 5,37 senti/kWh eest ja seda makstakse 12 aastat. Müügihind ja toetus kokku on pisut väiksem kui elektri ostuhind koos ülekandetasude ja akstsiisiga, sellest erinevusest tingituna müüakse võrku kokkuvõttes pisut madalama hinna eest kui sealt ostetakse. Suurimaks mõjuteguriks tasuvusel on kodutarbija puhul suutmatus päevasel ajal toodetud elektrit oma tarbeks kasutada.

Tüüpiliselt suudetakse oma elektrit kasutada ligikaudu 20-30% ulatuses, harva 40% ja enam. Kui süsteem on optimaalse suurusega, siis müügitulu katab kogu aastase tarbimise ja ühtegi elektriarvet enam tasuma ei pea.

Enda toodetud elektrit on võimalik siiski tarbimise juhtimisega rohkem kasutusele võtta ja siinkohal tulevad appi erinevad elektroonilised abimehed. On mitmeid lahendusi nii kütteseadmete (soojuspump) kui ka veeboilerite juhtimiseks. Kasulik on teada, et Euroopa inverteritel on tihtipeale lihtne juhtimisvõimalus juba sisse ehitatud ja lisaseade tuleb osta vaid keerulisematel juhtudel. Omatarbe suurendamise eesmärki täidavad ka uued salvestuslahendused, mis mujal riikides populaarsust koguvad. Tuntuima näitena võiks nimetada Tesla Powerwall’i. Analoogseid tooteid on muidugi päris palju ja enamasti on nad mõeldud lühiajaliseks salvestuseks nihutamaks päevasel ajal toodetud energia võrku andmist õhtusele, mil teatud riikides on börsihind kõrgem. Meie tingimustes aga ei ole sellised lahendused majanduslikult mõttekad. Hindade vahe on liiga väike salvestustehnoloogia hinnaga võrreldes ja päevane börsihind on kõrgem kui öine, muutes investeeringu akudesse mõttetuks.

Liitumine elektrivõrguga elektri tagasimüügiks on kohustuslik sõltumata sellest, kas teil jääb elektrit enda tarbimisest üle või mitte.

Müüt: Tihti arvatakse, et liitumisprotsess on väga kallis ja keeruline — sellel hirmul ei ole alust!

Mõnikord võib liitumine olla keerulisem kui tavapäraselt, aga see on pigem seotud vasturääkivustega seadustes või praktika puudumises.

Elektritootjad jagatakse võimsuse järgi gruppidesse ja igal grupil on liitumisprotseduur pisut erinev. Lihtsuse huvides räägime praegu kõige levinumast ehk mikrotootjatest. Mikrotootja on väikeses mahus elektritootja, kelle tootmisseade on maksimaalselt 15 kW võimsusega, st valdavalt eraisikud. Tootmisseade on siin inverter, mitte päikesepaneelistik. Kõik saab alguse liitumistaotluse esitamisest, kus tuleb kirjeldada, mis laadi tootmisseadmega kavatsetakse liituda. Võrgufirma kalkuleerib liitumistasu suuruse ja saadab teile pakkumise.

Kuidas liituda ja kui palju see maksab

Liitumistasu kajastab tegelikke kulutusi liitumisprotseduuride läbiviimiseks. Kuigi mõnikord vajab liitumine suuremas mahus töid, on tüüpiline liitumistasu keskeltläbi 500 eurot. Tasudes liitumistasu ja sõlmides liitumislepingu, alustab võrgufirma töödega. Samal ajal võib alustada päikesejaama rajamisega. Jaama valmides valmistab ehitaja ette dokumendid esitamiseks võrgufirmale. Võrgufirma vaatab dokumendid läbi, vormistab võrgulepingu ja annab loa jaama pingestamiseks. Nüüd on teil õigus jaama käitada, aga elektri müümiseks on veel vaja sõlmida lepingud elektriga kaupleva firma ja Eleringiga taastuvenergia toetuse saamiseks. Kõige lihtsam on jätta kogu see liitumise korraldamine ehitaja hooleks, nii Elektrilevi kui ka Eleringi kodulehtedelt saab liitumisprotseduuride kohta täiendavat infot. Aega kulub liitumiseks 1-2 kuud, mikrotootjast suurema jaamaga liitumine vajab aega enam.

Järgmises artiklis räägime lähemalt sellest, kuidas valida paigaldajat ja mis trikke kasutavad ebaausad müüjad ehk sellest, mida keegi sulle ei räägi.

Jaga
Kommentaarid