NÕUANDEID: Kuidas saada aeda head valgust?


NÕUANDEID: Kuidas saada aeda head valgust?
Hektor Light. SLV

Kevadpäevad lähevad aina pikemaks ja valgemaks. Mõneks ajaks võidki unustada valgusti lülitamised toas, kuid õues ei tasuks heast valgustusest loobuda. Meie suved on lühikesed, nautida tasub igat päeva ja õhtut ning kuna palju veedame kevadel-suvel-sügisel aega just aias, siis on olulisel kohal hea valgustus. Hektor Light valgustab meid, kuidas endagi aeda mõnus miljöö valgusega luua.

Õuevalgustid ehk välisvalgustid võiks tinglikult jagada statsionaarseteks ja teisaldatavateks. Planeerimisel tuleks ette mõelda, milline on aed suvel, talvel lumikattega või kuidas oleks õige õuevalgustite paigutus nii, et need ei hakkaks segama näiteks muruniitmist või lumekoristust. Abiks on teisaldatavad õuevalgustid, mida annab vajadusel kergesti ümber paigutada.

Milliseid endale valida, sõltub meie vajadustest ja valgustuse funktsioonist. Eesmärke saab olla mitmeid — kas soovime markeerimisvalgust, kindla õueala valgustamist, turvalisuse tagamiseks sissepääsude ja väravate valgustamist, turvakaamerate välja valgustust, fassaadi-, terrassi- või emotsioonivalgust.

Seotud lood:

Funktsiooni järgi saab valida erineva kõrgusega pollar- ja postvalgusteid, pinnasesse süvistatavaid valgusteid, suundvalgusteid, fassaadivalgusteid ja teisaldatavaid valgusteid.

  • Karman valgusti Dharma on niiskuskindlusega IP 65 betoonist rippvalgusti, vaata huvi korral lähemalt SIIT.

Näiteks liikumissuundi saab tähistada markeerimisvalgustitega tee- ja sõiduradadel. Nendeks võivad olla nii süvis- kui ka postvalgustid. Süvisvalgusteid on saadaval eri suuruse ja võimsusega. Läbi tuleb mõelda täpne paigutus, sest näiteks auto sissesõiduteele paigaldatud valgustid peaksid kandma auto raskust. Sellekohane märge on kirjutatud ka valgustile, nt driveover või max 3000 kg.

Veesilmadesse sobivad basseinivalgustid, millede puhul on erinõuded niiskuskindluses ja seda hinnatakse IP näitajaga. Näidu esimene number näitab valgusti kaitset tahkete kehade sissepääsu, teine vee eest. Kui IP number on vähemalt 44 või suurem, sobib valgusti õues kasutamiseks. Kui valgustil on märge IP67, võib seda paigaldada ka veega vahetult kokkupuutuvatele pindadele, kus vesi ei tungi kuni poole tunni jooksul vetteuputatud valgustisse ja on kaitse igasusuguse tolmu eest.

Valgusteid võib paigutada müüride peale — nii seinale kui ka süvisesse ja valida saab erinevate pinnakatete ja materjalide vahel.

Lillepeenardesse saab paigutada piikidega teisaldatavaid pinnasesse surutud valgusteid. Tasub vaid arvestada, et põledes kuumenevaid valgusteid ei ole mõttekas kasutada taimede vahetus läheduses.

  • LineaLight Croquet on maasse torgatav valgusti, IP65, vaata lähemalt SIIT.

Terrassi saab aga sisustada suisa tubaselt, sest tänapäevased välisvalgustid näevad välja justkui sisevalgustid, kuid neil on vajalik niiskuskindluse aste.

Eestis on palju pimedat aega. Et seda meie meelele positiivsena kuvada, soovitame aedadesse emotsiooni- ehk kujundusvalgust. Kujundusvalgus luuakse aias olevate objektide, puude või põõsaste väljavalgustamisega. Valgusega on võimalik aed muuta ruumiliseks, kutsuvaks ja huvitavaks aasta läbi. Oluline oskus on luua valguse- ja varjuefekte. Asjakohane võib olla aia sügavuse välja valgustamine või objektide fookusesse toomine.

Prožektortüüpi õuevalgusteid saab suunata puude võradesse. Erinevad postvalgustid aga suunavad valgusvooge vastavalt vajadusele kas kiirena ühes suunas või hajusalt ümber valgusti. Enamasti kasutatakse valgust ülalt alla suunatavaid valgusteid.

Efektne saab olla mõne objekti hästi madalalt valgustamine nn peidetud allvalgusega (näiteks terassi, pingi või laua alla peidetud valgustiga). LED valgustuse kasutuselevõtt annab siinjuures palju võimalusi.

Millist valgusallikat kasutada ja mida tasub arvestada?
Kuigi valgusallikaid on erinevaid, mida välisvalgustisse sobitada, siis kindel on see, et ebaefektiivsete hõõglampide aeg on ümber. Ka madala valgusviljakusega halogeenlambid on tootmisest maha võetud. Nende asemel võib kasutada energiat säästvaid kompakt-luminofoorlampe (säästulamp).

Millist võimsust valida, selleks tasub teada, et 40 W hõõglamp võrdub 7-9 W kompaktiga, 100 W aga 20-23 W kompaktiga. Üldiselt ühest vastust ei ole, sest kõik sõltub vajadusest, valgustuse otstarbest, eelistustest ja võimalustest.

Luminofoor- ja kompaktluminofoorlampide kasutamisel tasub silmas pidada, et temperatuuri langedes kahaneb ka nende valgusvoog. Üldjuhul peavad kompaktlambid sõltuvalt tootjast normaaloludes vastu 8000 kuni 15 000 tundi. Need on valgusviljakamad kui hõõglambid, kuid on ka tundlikud temperatuurile. Enamik luminofoore on arvestatud töötama temperatuuril +20 kuni +30, sellest madalamal või kõrgemal temperatuuril lambi valgusvoog väheneb.


Metallhaliidilampide puhul oleks vast kõige olulisem märkida, et seda tüüpi lambid vajavad käivitumiseks kuni 5 minutit, et saavutada 80% valgusvoogu. Pingekatkestuse puhul aga peab lamp taaskäivitamiseks esmalt jahtuma ja siis uuesti käivituma ehk see võib aega võtta kuni 15 minutit.

Välisvalgustusse sobib suurepäraselt LED ehk valgusdioodlampe, mida iseloomustab väike elektrienergia kulu ja pikk tööiga (erinevalt tootjast u 25 000 tundi ehk 22,8 aastat, kui kasutus on 3 tundi päevas).

Eelisteks on veel väike soojuseraldus, hea värviesitus, vibratsioonikindlus ning väikesed mõõtmed ja madalad hoolduskulud. LEDe valides tasub uurida tootel märgitud luumeneid ehk valgusvoo hulka, mida valgusallikas kiirgab inimese silma poolt registreerituna. Mida suurem luumenite näit, seda eredam valgus.

Abiks otsustamisel on teadmine, kui palju annab tavaline hõõgpirn luumeneid.

  • 40 W — vähemalt 450 luumenit
  • 60 W — 800 luumenit
  • 75 W — 1100 luumenit
  • 100 W — 1600 luumenit

LEDide puhul aga saab madalama võimsuse valgusallikaga suurema luumenite arvu ja samas olulise säästu.

  • Marseti niiskuskindel valgusti Cala, vaata lähemalt SIIT.

Tasub teada, et varasematele olemasolevatele hõõgpirniga valgustitele saab hiljem lisada LED valgusallika. Kuid targem on konsulteerida asjatundjatega, sest siin on vaja arvestada erinevate asjaoludega, näiteks peab jälgima kas vastav LED ikka sobib niiskesse keskkonda ja kui on soov dimmerdada ehk valgusastet muuta, siis mitte kõik LEDid ei ole selleks sobilikud.

Tasub teada värvsustemperatuuri, mida mõõdetakse kelvinites (K). Alla 3000 K on soe valgus, vahemikus 3300-3500 on keskmine vahepealne ja üle 4000 K on külm valgus. Seega, mida madalam on kelvinite väärtus, seda soojem on valgus. Mida suurem väärtus, seda külmem on valgus. Võrdluseks — tavalisel hõõgpirni värvsustemperatuur on 2700. LEDi puhul on aga võimalused suured ja sõltub meie soovidest.

Oluliseks aspektiks hea valgustuse tagamisel on õige värviedastuse kasutamine. Värviedastus on näitaja (CRI), mille abil saab võrrelda, kui palju eristuvad värvid tehisvalguses võrreldes eristuvusega loomulikus ehk päikesevalguses.

Kokkuvõtteks võib öelda, et eestlane armastab valgust ja nii on mõnus õuevalgus omal kohal aasta läbi, kuid oluline on teada, milline valgusti kuhu sobib.

  • Rohkem infot leiad SIIT.