Mis saab siis, kui koduga midagi juhtub?


Mis saab siis, kui koduga midagi juhtub?
Kuidas oma kodu turvaliselt kindlustada

Igale perele on kodu kõige tähtsam ja pakub turvalist peavarju. Elus tuleb ette ootamatuid olukordi, sest õnnetused käivad ikka inimesi mööda. Pole vahet, kas midagi juhtub koduga tahtmatult või on selle põhjuseks hajameelsus — pere vajab peavarju, kusagil ja kuidagi tuleb edasi elada. Ent mis saab siis, kui koduga midagi juhtub?

Igaühel ei ole alati võtta tagataskust raha, millega hävinenud kodu korda teha või uus kodu soetada. Just selliste ootamatute sündmuste korral aitab riske maandada kodukindlustus. Kui koduga peaks midagi juhtuma, päästab kindlustus hädast välja, aidates taastada kahjueelse olukorra.

Kõige sagedamini kahjustavad korterelamus asuvat kodu näiteks veeõnnetused. Need võivad saada alguse oma korterist, kahjustades alumisi naabreid või jääb kodu ülakorruselt alanud uputuse ohvriks. Üldiselt alahinnatakse selliste kahjude suurust ja summat, kui palju nende korvamiseks võib kuluda. Küll esmaspilgul väike, näiteks dušinurgast alguse saanud veekahju, võib naabrite kahjustustega kokku kujuneda ehmatavalt suureks: tavapärane suurusjärk sellistel juhtudel on 10 000–15 000 eurot korteri kohta!

Tavapäraselt kindlustatakse kodu tule-, tormi-, vee-, murdvarguse, vandalismikahjude ja koguriski juhtumite korvamiseks. Seda peaks aga täiendama vastutuskindlustus, mida saab eraldi riskina valida tavalise kodukindlustuslepingu juurde. See aitab hüvitada kolmandatele isikutele tehtud kahju, mis tuleks muidu ju samuti omast taskust kinni maksta. Kui kahju põhjustajal ka vastutuskindlustust ei ole, hoolitseb kindlustus ikkagi selle eest, et kindlustusvõtja kahjud saavad korvatud. Paraku kahju põhjustajalt on kindlustusseltsil alati õigus remondiks või kannatada saanud vara taassoetamiseks kuluv summa tagasi küsida.

Täiendava riskina saab juurde valida ka ajutise elamispinna üürikulu kindlustuskaitse. Näiteks kui korteris on toimunud veekahju ja selle tagajärjel pole perel ajutiselt võimalik kannatada saanud kodus elada, siis ajutise elamispinna üürikulu lisakaitse olemasolul saab pere elada mõnel üüripinnal kuni kahjud on likvideeritud.

Sõltuvalt valitud hüvitislimiidist võib näiteks 60 m² kivimaja korteri aastamaksele lisanduda vastutuskindlustuse eest kuni 20 eurot aastas — kindlustuse eest makstuna on see väike summa, mis tagab aga suure garantii. Vastutuskindlustus ei paku kaitset mitte ainult korteri haldamisest tulenevate kahjude korral, vaid see laieneb kogu Eesti Vabariigi territooriumile ja kõikidele pereliikmetele. Kui näiteks kindlustusvõtja laps kogemata kriibib jalgrattaga sõites ära mõne majaelaniku hoovi pargitud auto, on ka see kindlustusjuhtum. Samuti kui eramaja aias lendab grillimisel säde naabri puukuurile, mis süttib, on ka see kindlustusjuhtum.Täiendavalt laieneb PZU vastuskindlustus lemmikloomadele.

Kui PZU-s kindlustada ära kodune vara, laieneb selle kaitse kogu maailmasse. Näiteks kui perekonna välisreisil kaasas olnud jalgrattad varastatakse, hüvitab PZU tekkinud kahju. Konkreetse näitena oli kord seltskond kalastusretkel, mille laeva pardal tekkis tulekahju ning kogu inimeste vara hävines. Ühel kalastajatest oli aga tehtud PZU kindlustus ja tema sai kogu hävinud vara eest hüvitise.

Üks PZU Kindlustuse ülesandeid on teha ka ennetustööd ja aidata olla hea peremees. Kuid esmalt saab iga kodu omanik olla ennekõike ise heaperemehelik, et vältida kahjusid, mida saab ära hoida. Tähelepanu tuleb pöörata paljule. Talve ohumärk on näiteks katust kattev paks lumi, mis tuleb eemaldada, et märts ei üllataks läbitilkuva katusega. Samuti tuleb korrapäraselt igal aastal korrastada küttesüsteeme, et ülekütmisest ei tekiks probleeme. Suvekodudes peavad olema turvalised uksed ja aknad, et kaitsta oma vara võõraste sissetungijate eest ja väärtuslikud asjad tuleb paigutada silma alt ära, et vältida murdvargusele ahvatlemist.