Metsade keskele järve äärde rajatud energiasäästlik elamu

 (4)
Metsade keskele järve äärde rajatud energiasäästlik elamu
Maris Tomba, arhitektuurifotograaf

Eesti Puitmajaliit korraldas kuuendat korda võistluse, mille eesmärk on tõsta esile ja tunnustada Eesti tehastes toodetud puitmaju. Sel aastal esitati konkursile 22 hoonet ja moodnekodu.ee lugejad said valida oma lemmiku. Kõige rohkem hääli kogus Finnlog OÜ ehitatud puitmaja lummava looduse keskel. Teeme tutvust!

Pikad jalutuskäigud koeraga inspireerivas looduses viisid majaomanik Urmas mõtted ideele ehitada just sellesse kindlasse kohta maja, mida saab kasutada ka puhkekoduna. Kuna tegu on puitu läbi ja lõhki tundva inimesega ning paik asub looduskaitsealal, oli puitmaja igati loogiline valik.

Kuna maja asub looduskaitsealal, läks ehitusloa saamiseks aega kolm aastat. See küll tekitab peremehes küsimuse, et kui meil on niivõrd palju kaunist loodust ja Eesti on sedavõrd ilus, siis miks peab elama põllu peal kipsmajas? Seda ilu ja rahu tuleks võimaldada lihtsamini.

Foto: Maris Tomba
Seotud lood:

Arhitekt Mikk Lintropi sulest valmis esialgne projekt, mis oli küll tehtud ette öeldud ruumijaotuse põhjal, kuid tundus liiga kõrge ja kandiline — asub ju maja niigi väikese künka otsas. Innukas peremees voltis paberist visioonid ja palus arhitektil oma loomingulisus nende põhjal lendu lasta. Nõnda sündiski loodusega harmoneeruv planeering.

Esialgu oli kavas ehitada ümarpalkmaja, kuid nõuded olid just muutunud — enam ei tohtinud ümarpalki kasutada, kui just lisasoojustust ei ole. Peremees tahtis siiski võimalikult palju puitu nähtavaks jätta.

Algse plaani järgi pidi ehitama hästi lihtsalt ja soodsalt, kuid kujunes hoopis teisiti, sest tehes tahetakse ikka parimat! Valitud said head materjalid, hea tehnika ja head spetsialistid. Kui oleks mindud lihtsamat teed, poleks tulemus olnud kindlasti selline nagu praegu– hubane, soe ja kvaliteetne.

Foto: Maris Tomba

Ehitamisega alustati 1. septembril 2012. Esimesel talvel pandi püsti palgid, suvel võeti ette katus ning alles pärast mõningast vajumist jätkati sisetööde ja projekti muudatustega. Jah, viimastki tuli ootamatult ette.

Muutma pidi avatuks ehitatud suvekööki, sest tugeva tuulega ei osatud arvestada. Künkal puhub see üsna tihti, nii et avatud suveköögis oleks saanud suve nautida vaid mõnel päeval aastas. Nõnda sai suveköök endale seinad ja klaasist lükanduksed — vajadusel on võimalik tuule eest varjuda, kuid avar vaade loodusele jääb alles. Ruumi üheks osaks on ka mullibassein, mis projekteeriti põranda sisse.

Loe veel

Foto: Maris Tomba

Sisearhitektuurse lahenduse autor on firma Design Police Department (Lauri Nõmme ja Maria Tšerva). Interjöör kujundati puidule vääriliselt, näiteks kasutati savikrohvi. See ei tundunud perenaisele küll funktsionaalsuse mõttes hea (palju puhastamist ja hooldamist), kuid otsustavaks said just savikrohvi head omadused: hoiab niiskust, hingab ning loob väga tervisliku sisekliima. Savikrohv ootab maja lõplikku paikavajumist, et siis mõned tekkinud praod seintel üle viimistleda.
Lauri Nõmme sõnul saab sisekujundus alguse tellija soovidest (loe vajadustest) ning olemasolevast ehk arhitektuursest alusest.
Sisearhitekti ülesandeks on need omavahel tööle panna. Alustada tuleb planeeringust, et sättida võimalikult sujuvalt kõik liikumisteed hoone kehandisse.

Foto: Maris Tomba

Sellele järgneb ehituslik osa (valgustus, viimistlused, santehnika, trepp, ahi jne), seejärel valitakse mööbel, kardinad jms. Lauri ja Maria liitusid pigem ehituslikus faasis, kuid kaasa sai räägitud veidi ka planeeringus, mööbli valikul tehti põhimõttelised lahendused koos esilagsete materjalidega, kuid tellija ise valis lõplikud materjalid. Võib öelda, et tulemus sündis koostöös tellijaga, kes otsis oma ideedele vormistajat. Seega on tulemus pigem tellija nägu (mis ongi hea). Sisearhitektid andsid mööblile ja isklikele asjadele rahulikuma fooni.

Foto: Maris Tomba

Moodne tehnika- ja nutiajastu on leidnud tee ka metsade vahele. Oma vajaduste järgi on sätitud mitmed funktsioonid, mis võimaldavad mugavamat ja säästlikumat elamist. Näiteks saab telefoni teel ülevaate kodus toimuvast, avada väravat, reguleerida valgustust ning sättida kardinaidki ajaliselt eest ära ja taas ette, rääkimata kütte- ja ventilatsiooniseadmete reguleerimisest.

Foto: Maris Tomba

Eelmainitud vidinad on aidanud leida optimaalse viisi, kuidas maja soojana hoida. Kuna kütteks sai 350 ruutmeetri peale valitud keskkonnasäästlik ja odav maaküte, võimaldab see hakkama saada üsna väikeste kuludega. Oma osa mängivad siin ka päikesepaneelid, mis toodavad päris palju energiat.

Maja ümber laiub 3,5 hektarit haljasala. Perenaise head silma ja kätt on näha aiaplaneeringus. Peremees aitas paika panna piirid, kõik muu jäi naise teha. Kuna linnakodusse on juba imeline roosiaed rajatud, otsustati siin lihtsasti hooldatava ja minimalistliku taimestiku kasuks.

Foto: Maris Tomba

Aiakujundus paneb i-le täpi ja täiendab kaunilt puitmaja. Ümbruskond on looduslikult väga võimas, mööda Uljaste oosi seljandikku jõuab 150 meetri kaugusel asuva järveni, kus saab kuumal suvel veemõnusid nautida. Kaugele ei jää ka kohalikud vaatamisväärsused: Kiviõli suusakeskus, Mõedaku suusarada ja golfikeskus.

Kui peaks tekkima vajadus ehitada uus maja, siis mida teeks peremees teisiti nüüd, kus kogemust kuhjaga? Selliseks sammuks peab Urmase sõnul olema hea sisetunne, ja kuna läheduses niivõrd meeliköitvat kohta enam pole, siis uuele majale ta ka ei mõtle.

Selline on elu lugejate lemmikkodus järve ääres, kus tähtsad on looduslähedus ja keskkonnahoid.

  • Lugu ilmus esimest korda Eesti Ekspressi kuukirjas Moodne kodu 27. aprillil 2016.