Kui esmane kriteerium on täidetud, siis tulevad kaks järgmist olulist punkti — milliseks kujuneb paigalduse hind ja kui suurt tootlikkust võime oodata. Paneelide tootlikkus sõltub asimuudist ja kaldenurgast.

Tihtipeale arvatakse, et kuna Eesti tingimustes annab suurima aastase tootlikkuse kaldenurk 40 kraadi, siis justnimelt sellise nurga all seda teha tulebki. Tegelikkuses on tootlikkuse vahe üpris väike, kui asimuut erineb ideaalsest kuni 25 kraadi või paneelide kaldenurk on 15 kraadi. Miks on näha paigaldisi paneelide kaldenurgaga 15 või 20 kraadi? Siin tuleb mängu hind ja lamekatustel ka muud asjaolud.

Tavaliselt ei ole majanduslikult mõttekas teha lisainvesteeringut kaldenurga muutmiseks, sest see ei kaalu üles saadavat võitu tootlikkuses.

Järgmine oluline tegur on katuse potentsiaalne allesolev eluiga. Katusekate peaks olema piisavalt heas korras ja veetihe, sest peale paneelide paigaldust on tunduvalt raskem teha parandustöid või on see sootuks võimatu. Seepärast vaadake kriitiliselt üle olemasolevad katusekonstruktsioonid ja katusekate ning uuendage need vajadusel. Kindlasti on soovitatav juba varem panna valmis andmed majapidamise aastase elektrikulu kohta, mõõta üle katused ja võimalusel teha mõni foto.

Viilkatustele on tavapärane kinnitusviis alumiiniumist profiilide abil olemasoleva katusega paralleelselt, st katusega sama kaldega. Alusraam võib olla ühekordne, ainult horisontaalsete profiilidega või kahekordne.

Kahekordne alusraam on eelistatud lahendus sest jaotab koormust katusele ühtlasemalt, vähendab lume- ja tuulekoormuste negatiivset mõju paneelidele ja tänu paremale paneelide jahutusele tõstab süsteemi tootlikkust. Mõlemal juhul, kindlasti aga ühekordse raami juures, on vaja veenduda raamistiku kandevõimes.

Haruldased pole juhud, kui paigaldussüsteem on ette nähtud oludesse, kus lund ei tunta või ehitaja eirab tootja juhendeid ning tulemuseks on midagi, mis kestab esimese sügistormini. Profiilid fikseeritakse kandvatesse konstruksiooniosadesse roostevabast terasest, tihendiga varustatud poldi abil. Ilmtingimata tuleb veenduda, et kinnitused tehakse justnimelt sarikasse. Roovitisel puudub võime taluda lisanduvat koormust.

Kivikatuse puhul polte kasutada ei saa ja appi võetakse spetsiaalse kõvera kujuga konks, mis kivide vahelt sarikasse kinnitatakse. Konkse toodetakse erinevatest materjalidest ja eri kujuga, eelistatud on roostevabast terasest tooted, alumiiniumisulamist konksud on tavaliselt liiga vähese kandevõimega meie oludes.

Eterniitkattega katused on äärmiselt ebasobivad, kuna on tavaliselt juba oma eluea lõpufaasis, purunevad kergesti ja tihti ei võimalda teha korrektseid liiteid.

Valtsplekist katustel haaratakse spetsiaalse klambriga püstisest valtsiservast ja klambrid ühendatakse paneele kandvate profiilidega. Trapetsprofiiliga plekkkatustel võib kasutada lahendust, kus lühikesed profiilijupid kruvitakse otse plekile. Viimased kaks meetodit on sellised, mille kasutamisel on eriti tähtis veenduda olemasoleva pleki kinnituste piisavuses. Tuleb ju kogu lisanduv koormus, mida võimendavad veel tuul ja lumi, vastu võtta katusepleki kinnitustel.

Lamekatustele üritatakse konstruktorite ja arhitektide poolt paneele paigutada maksimaalse, st 40 kraadise nurgaga, mõnikord veel konstrukstiooniga, mis lubaks paneelide kallet muuta. Eesmärgid võivad olla üllad, kuid see on lahendus, mida võiks kasutada vaid väga väikeses mahus paigaldamiseks.

Lamekatusesse ei tohiks ilma väga hea põhjuseta teha ühtegi ava. Kõik läbivad kinnituskohad on potensiaalsed lekkekohad, võib olla vaid aja küsimus, millal niiskuskahjustus tekib.

Parim on kasutada mõne tunnustatud tootja lahendust, kus läbivaid avasid ei tehta. Sellistes süsteemides tagatakse paneelide püsivus ballasti ja aerodünaamiliste vahenditega. Paneelid on tavapäraselt 10-15 kraadise nurga all, ühendatud suuremasse gruppi ja toetuvad vabalt katusekattele.

Eestis kasutatakse palju lahendusi, mis on kombineeritud erinevatest, mõnikord isetehtud osadest. Loomulikult puudub igasugune garantii, et see üldse katusel püsib, ei lõhu katusekatet ja on ohutu kasutada. Pole ei arvutusi ega katsetusi tuuletunnelis. Paneelide äralendamisjuhtumid Eestis on eranditult olnud seotud taoliste paigaldajatega. Mõelge vaid, kui tõsised võivad olla tagajärjed, kui inimest peaks tabama paarikümnekilone paneel.

Maapaigaldused tehakse alumiiniumist või terasest alusraaamile. Raamil võib olla üks või kaks jalga ja fikseerimiseks kasutatakse kas rammitavaid poste, maakruvisid või betoonist valatud aluseid. Kinnitused peavad taluma suuri koormuseid ja see on ka üks põhjustest miks maapaigaldise ehitamine on kallim. Positiivse poole pealt on ka tootlikkus natuke parem, sest paneelide jahutus on tõhusam.

Elektriliselt liikuv päikesepaneelidest markiis

Katusesse integreeritud lahendused on need, kus tavapaneelidest koos spetsiaalse kinnituslahendusega või eripaneelidest tekitatakse hoonele veekindel katusekate. See kasutusviis on siinmail veel üsna vähetuntud, aga kogub seda kiiremini huvilisi. Erilahenduste hulka käib ka päikesesirm, need võivad olla fikseeritud akende kohale teatud asendis, aga ka nn markiisi tüüpi elektriliselt liigutatav päikesepaneelidest varjualune.

Jaga
Kommentaarid