HEA TEADA: Korteri ostmise 11 sammu
1. Rahastamine
Sageli jääb uue ja sobiva kodu ostmine rahastamise tõttu toppama — kokku ei saada korteri sissemakset või ei pea pank klienti piisavalt maksejõuliseks. Seega tuleks kõigepealt reaalselt hinnata oma finantsolukorda, laenuvõimet ja ka suutlikkust katta lisaks laenumaksetele ka muid eluasemega seotud kulusid. Mida täpsemalt suudate kirjeldada korteri ostu ja hilisema kasutamisega seotud kulutusi ja võrrelda neid oma maksevõimega, seda täpsemalt on võimalik fokuseerida korteriotsinguid.
2. Sobiva kodu leidmine
Koduotsingule asudes võib tutvuda kinnisvaraturul olevate pakkumistega kinnisvaraportaalides ja kinnisvarafirmade kodulehtedel. Kui teie ajalised võimalused on piiratud, siis on kindlasti mõistlik kasutada professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kes omab head ülevaadet kinnisvaraturul toimuvast ja aitab teil kiiresti tehinguni jõuda.
Kui mõni objekt on teile sobiv, siis tutvuge kindlasti lisaks objektikirjeldusele ka taustaga: kes müüb, kes on omanik, millist liiki kinnisasjaga on tegemist, milline on selle omandivorm ja kas korteril ei ole näiteks koormatisi — eelnevaid võlgu, areste või keelumärge kinnisturaamatus peal, kehtivad üürilepingud vms, mis takistaksid korteri müüki. Andmeid saab maakler vaadata kinnisturaamatust või siis äriregistrist.
Samuti tehke kindlaks, kas tegemist on ainuomandi või kaasomandiga ja kes ning mis alusel korterit kasutab.
Tutvuge põhjalikult siseviimistlusega ja fikseerige, mis jääb müügihinna sisse (köögimööbel, tehnika jms).
3. Tehke kindlaks kommunaalkulud
Oluline on korteriühistu olemasolu — näitab maja seisukorda, kui aktiivselt maja hoitakse, milliseid remonditöid on tehtud, mida on plaanis teha, kas majal on laen või plaanitakse seda võtta ja kui suured on korteriühistu esitatavad igakuised arved.
Kui maja haldamisega tegeleb ettevõte, siis uurige, millised kohustused ja millise tasu eest sellele firmale on pandud.
Tehke kindlaks, kes on TV ja internetipakkuja.
Kontrollige, kas objekti projektid ja tehtud muudatused on kooskõlas uue ehitus- ja planeerimisseadusega.
4. Uurige keskkonda
Viige oma soovidest ja vajadustest lähtuvalt läbi keskkonnauuring oma tulevase elukoha kohta. Mingi ettekujutuse saab kahtlemata interneti abil, kuid soovitav on ise kohal käia ja aduda infrastruktuuri toimimist — kaupluste, koolide, mänguväljakute, poodide lähedus, liikluskorraldus jms. Seda võiks vaadelda nii päevasel kui pimedal ajal.
5. Kaubelge ja küsige garantiid
Kui olete mõne korteri välja valinud, siis ärge peljake kaubelda ja soodushinda küsida. Väga suurtesse hinnasoodustustesse tuleks suhtuda ettevaatlikult, samuti tasuks hoolega uurida esmase sissemakse nõuet jms. Kindlasti tuleks ka küsida, millised on müüja poolsed garantiid ajagraafiku ja müüdava objekti juures kirjeldatud omaduste paikapidavuse osas jms.
6. Taotlege eksperthinnangut
Paluge maaklerilt või tutvuge ise maa-ametite tehingutega analoogsete korterite reaalsete müügihindadega. Tellige kinnisvarabüroolt eksperthinnang, mis tagab ostu turuhinnaga. Korrektse hinnaga korteri müüki tagab ka korteri ostmine pangalaenuga — siis on eksperthinnang möödapääsmatu.
7. Energiaklass
Päris uue korteri puhul küsige dokumenti energiaklassi/energiamärgise kohta. Energiamärgise eesmärk on anda teada, milline on projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine. Energiamärgis on sageli üheks tingimuseks, kui omanik soovib hiljem saada riiklike laene või abi objekti olukorra parandamiseks.
8. Leping
Loe põhjalikult müügilepingu projekti ja veendu, et kõik tehinguks oluline on selles kirjeldatud. Kui kasutada müügis kahte etappi, siis on võlaõiguslik leping notariaalset korrektne — kontrollige, et seal on märgitud valduse üleandmine, hind, tagatisraha suurus ja sanktsioonid kui tehingu osapool peaks soovima oma huvist loobuma.
9. Notari juurde lahtiste kaartidega
Selleks, et korteri müügilepingu sõlmimine notari juures õnnestuks, peaks notarit teavitama kõigist müüja ja ostja vahelistest kokkulepetest korteri ostu-müügi suhtes. Pidage meeles, et kinnisasja omanikuks saab ostja peale kinnistusraamatusse kande tegemisest, mitte lepingu sõlmimisel. Kindlasti tuleks raha hoiustada notari deposiiti — see tagab rahade korrektse liikumise.
10. Korteri üleandmine
Ostetud korteri vastuvõtmisega läheb ostjale üle kogu objektiga seonduv vastutus, seetõttu on soovitav koostada vastuvõtu-üleandmise akt, milles fikseerida kõik näidud (vesi, elekter, gaas), korteri seisukord, aga ka muud nüansid, mis on müüjaga suheldes ilmnenud või kokku lepitud. Samuti tuleks üle vaadata kogu objektiga seonduv dokumentatsioon.
11. Kindlusta kodu
Oma kodu tuleb ostjal kindlustada. Tavaliselt tehakse seda eluasemelaenu väljastava panga aktsepteeritud kindlustusseltsis ning soodustatud isikuks peab olema laenu finantseerinud pank.
