Suurim probleem eramute küttesüsteemide tuleohutuses on seotud korstnatega, ütleb päästeameti Põhja päästekeskuse ehitusliku tuleohutusvaldkonna peainspektor Vassil Hartšuk.
„Katlaruumid ja küttesüsteemid üldiselt enamasti vastavad nõuetele, kui korstnad välja jätta. Viimased kas on jäänud isoleerimata või on selleks kasutatud vale villa. Tihti ei olegi võimalik tõendada, millise villaga korstnaid isoleeriti,” loetleb peainspektor.
Kui eramus on maaküte või köetakse õhu ja veega, pole tuleohutusega probleemi. Ka elektrikolletega on lugu üsna kindel. Kõrgendatud risk inimeste elule ja maisele varale on majas siis, kui majas on küttekolle tahkekütuse või õli jaoks, ka gaasikatel.
Seda, et katlaruumi seinte konstruktsioonide tulepüsivus on kindlalt määratud — nõuetele vastavad kips, kivi, betoon –, reeglina teatakse. Harva eksitakse ka tulepüsiva, väljapoole avaneva metallukse nõude vastu. Kuid seda, et laes on tulekindel Gyproc, katlaruumi minevate torude avades on tulekindel vaht, puitehitise katlaruumi seinad on tulekindlast fiboplokist jne, väga sageli päästeameti inspektorile tõendada ei suudeta — just vanemate hoonete puhul saab see takistuseks.
„Probleem on majadega, mida hakati nii kümne aasta eest ehitama, siis jäi asi pooleli, nüüd võeti lõpetamine ette ja on vaja maja vastu võtta. Või siis ehitati maja valmis ja alles nüüd hakatakse kasutusluba taotlema — vahepeal on aga normid muutunud,” ütleb Hartšuk.