Ehitusmäärus paneb Nõmme koduomanikud keerulisse olukorda
1950ndatel-1960ndatel oli Nõmme suurte kinnistutega ala, mille arengut määras linna arhitekt. Kogu Tallinna planeering oli paigas. Ühel hetkel hakkas aga peale maade tükeldamine, tekkisid väga erinevas suuruses kinnistud ja tiheasustus läks veelgi tihedamaks. Nõmme hakkas kaotama oma ajaloolist välimust.
Nõmme linnaosa ehitusmäärusega on sätestatud minimaalne kinnistu suurus, millele võib ehitada eramuid, kortermaju või ärihooneid. Sellele vaatamata on Nõmme tänavapilti tekkinud üksjagu ümbritsevatest hoonetest täiesti erinevaid ja arhitektuuriliselt kummalisi ehitisi.
Ma pole päris pisiasjadeni kursis, kas ja millised erandid on Nõmmel lubatud ja kes selliseid lubasid on andnud. Ja kui tehakse erandeid, kas need on kohaldatavad kogu Nõmme linnaosale või mitte.
Selgesõnaline ehitusmäärus
Nõmme linnaosa ehitusmäärus ütleb selgelt, et ehitusmääruses sätestatud piirangud ja nõuded planeerimisel ning ehitamisel on tingimuslikud. Nimetatud piiranguid ja nõudeid mõistetakse lähteandmetena, mida võib põhjendatud vajaduse korral muuta, tagades huvitatud isikute ning avalike huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise.
Nõmme linnaosa ehitusmääruses on ka välja toodud kuus ehituspiirkonda ning neis on omakorda kehtestatud selged nõuded nii krundi maksimaalse täisehituse protsendi, hoonete kõrguse ja täiskorruste arvu kui ka veel paljude aspektide kohta. Ära on määratud ka see, kuhu poole peab krundil värav avanema — tänavapoolsed väravad peavad avanema krundi poole.
Ümberehitus pole lubatud
Nõmme pikaaegse elanikuna tean, et Nõmmel on siiani säilinud ka selliseid väikesi majakesi, mida ümber ehitada ega laiendada ei lubata. Kui näiteks noortel on Nõmmel 65 m2 elamu, ei tohi nad pere kasvades samale kinnistule ehitada 165 m2 maja ka siis, kui maad ja ehitusõigust tegelikult jagub.
Lisaks on Arco Vara müünud mitmeid kordi Nõmmel vanemaid maju, mis iseenesest ei kujuta endast kuigi suurt väärtust ning on ajahambast tugevalt puretud, kuid mida ümber ehitada ega lammutada ei tohi. Sellistele majadele on raske ostjat leida.
Sund renoveerimiseks
Üsna sageli mitmeid põlvkondi muinsuskaitstavates või miljööväärtuslikes piirkondades elanud noored lahkuvad, kuna kodu ei saa pere kasvades laiendada. Ja paljud noored pered, kes omale rahulikku ning lastesõbralikku piirkonda maja otsivad, loobuvad ostust ajaloolises piirkonnas, kuna neid sunnitakse seal vanu maju renoveerima.
Nõmmel on ka palju nelja kuni kuue korteriga kahekorruselisi puumaju, mille hooldamine ja värskendamine käib korteriomanikele üle jõu kasvõi ainult seetõttu, et ei saa kasutada tänapäevaseid ja kõige soodsamaid materjale. Näiteks peab miljööväärtuslikus piirkonnas lagunenud aknaid asendama üksnes puitakendega. Fassaadi materjal ning voodrilaua laiuski on ette öeldud.
Äärmustega paistavad silma ka Kakumäe ja Muuga, kus palju suvilaid on ehitatud ümber aastaringseks kasutamiseks. Pirita mereäärsed majad on küllaltki ühtse väljanägemisega, kuid Mähe poole liikudes on arvukalt näha uhkeid eramuid, mille naabriks on üksikud nõukogudeaegsed suvemajad. Usun, et Mähe areneb tasapisi kenaks elurajooniks.
Rohkem paindlikkust
Noorte sünnikohas püsimiseks ja ajaloolise linnaosa elus hoidmiseks peaks säilitama paindlikkuse. See tähendab, et ei tohiks olla liigseid äärmusi ühelt ega teiselt poolt. Kalamaja on siinkohal hea näide. Renoveeritud kortermajade kõrval kerkib tühjaks jäänud kruntidele ka päris uusi ning moodsate lahendustega maju, mis keskkonda sobivad ja seda rikastavad.
Majaomanikke võib mõjutada sellega, et piirkonda sobimatul moel ehitatud või korda tehtud majale ei anta kasutusluba. See takistab konkreetsete elamute müüki ning seadmist laenu tagatiseks. Üldine trend võiks aga olla siiski majade korrastamist soodustav, mitte seda jäigalt pärssiv.
