Disainiöö näitused ja linnaretked Noblessneris


Disainiöö näitused ja linnaretked Noblessneris
Disainiöö

Laupäeval ja pühapäeval kutsub Noblessneri sadamalinnak koos Linnalaboriga avastama kunagise allveelaevatehase värvikat ajalugu, sellega seotud inimesi ja hooneid: nii valukoda, kuhu Disainiöö nädalaks sisse on kolinud, kui ka teisi arhitektuuripärleid. Avame hoonete uksi, tutvume industriaalpärandiga ning räägime Noblessneri tulevikust.

Noblessneri ajalugu algas 1912. aastal, mil kaks Peterburi ärimeest – Euroopa suurim naftatööstur Emanuel Nobel (Alfred Nobeli vennapoeg) ja G. A. Lessneri masinatehase omanik Arthur Lessner – rajasid siia toonase Tsaari-Venemaa tähtsaima allveelaevade tehase. Kahe mehe perekonnanimedest saigi tehas nime Noblessner. Aastatel 1913–1917 ehitati siin kokku 12 ülimoodsat allveelaeva. Eesti iseseisvudes lõppes Noblessneris küll allveelaevade tootmine, kuid laevade ehitus ja remont kestab siin tänaseni.

Emanuel Nobel oli värvikas isiksus ja sama andekas kui tema maailmakuulus onu Alfred. Lisaks perekonnale kuuluva naftafirma Branobel juhtimisele rajas Emanuel maailma esimese diiselmootorite tehase: seal toodeti mootorid ka Noblessneris ehitatud allveelaevade tarvis.

Nobel, kellele kuulus silmapaistev Fabergé teoste kollektsioon, armastas kunsti ja suurejoonelisi õhtusööke. Aastal 1888 pakkus Vene keiser Aleksander III talle isiklikult Vene kodakondsust, mille Emanuel ka vastu võttis.
Paljuski tänu temale teab maailm Nobeli preemiat. Pärast Alfred Nobeli surma vaidlustasid pärijad testamendi, millega suurem osa tema varandusest pidi minema Nobeli fondi ja preemiate asutamiseks. Vaidlused ja läbirääkimised kestsid kaks aastat, kuid lõpuks õnnestus Emanuelil siiski sõlmida kokkulepe testamendi täitmise kohta.

Noblessneri valukoda

Disainiöö

Tänavuaastase Disainiöö keskpunkt Noblessneri valukoda on ajaloolistest laevatehase tööstushoonetest kõige suurem. Õigupoolest asus värviliste metallide valukoda üksnes hoone tagumises väiksemas osas, tänapäeval erakordse akustika poolest tuntud suurt saali kasutati laevaehitustsehhina. Hoone valmis 1914. aastal.

Tänaseks on valukoda kahtlemata Noblessneri kõige tuntum ajalooline tööstushoone. Tänu omaaegsele arhitektuurile on siin ainulaadne akustika. Valukojas on esitatud Arvo Pärdi loomingut ning korraldatud suuri näitusi, filmivõtteid, pidulikke sündmusi, fotosessioone ja maailmatasemel kontsertetendusi.

Retke juhib arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt, koos Noblessneris igapäevaselt tegutsevate inimestega.

Rohkem infot leiad siit.