Kui rääkida kodust, siis millised võiks olla ideaalse ruumi tunnused? Millest üldse arhitektid lähtuvad, kui elamuid projekteerivad?


Peamine lähtekoht on kindlasti see, et projekteerima peab inimesele. Alguspunktiks on inimene ja tema vajadused. Teine aspekt on valgus ja kolmandaks funktsionaalsus — korralik esik, läbimõeldud asukohaga köök ja tualettruum ning võimalus oma privaatsele ruumile. Kui olen kujundanud oma isiklikke eluruume, siis olen kõigepealt elanud seal sees ja püüdnud tunnetada ruumi iseloomu. Ma ei usu, et on olemas universaalne ruum, mis sobib igale inimesele, eriti juhul, kui see inimene juhtub olema isiksus. Ideaalis tuleks inimesele luua parameetrid ja inimene kujundab nende kaudu oma ruumi lõpuks ise.

Mis on tänapäeval kõige suuremad korteri planeerimisega seotud probleemid?

Ehitatakse tohutult palju moodsaid maju, kus ei ole mõeldud inimeste argistele tegevustele ja vajadustele. Tänapäeval ei planeerita korteritesse enam tihti esikutki või kui see ka olemas on, avaneb sinna näiteks vannituba, mis ei ole kuigi praktiline. Olen käinud külas, kus koer raputab end elutuppa või kööki, sest esik puudub. Eramajas elades peab inimene käima väljas aeda koristamas ja kuskil peab olema koht, kus näiteks oma kummikuid hoida. Samuti on vajalik garderoobi olemasolu. Elu koosneb ju pisiasjadest ja arhitekti ülesanne on läbi mõelda, kuidas meie argiseid muresid lahendada. Elamises pean ülimalt oluliseks läbimõeldud üleminekuid. Moes on voolav ruum ja avatud planeering, kuid pere ja laste puhul on väga tähtis omada privaatset ruumi, kuhu vajadusel peituda. Juhan Viiding kirjutas oma luule näiteks köögis, sest seal oli tal privaatsus. Tema korteris puudus töötamiseks mõeldud ruum.

Foto: Leonhard Lapini projekteeritud eramu Laagris — Arne Maasik / Eesti Arhitektuurimuuseum

Millistele elu lihtsustavatele pisasjadele tasuks kodu puhul tähelepanu pöörata?

Kõige eelneva kõrval on oluline ruumide loogiline paigutus. Ameeriklastel on näiteks vannitoad magamistubade lähedal. Noortel võib sellest olla ükskõik, aga selline planeering loob vanemate inimeste jaoks teatava mugavuse. Vanni olemasolu on juba individuaalne. Mõni armastab seda, mõni mitte. Eesti kliimas on ideaalne saun ja loomulikult ka meie kultuuriga sobiv vihtlemine. Saunal puudub igasugune mõte, kui seal vihelda ei saa. Mis puutub kööki, siis see peaks olema maja süda. Prantsusmaa majades on tohutud köögid, sest õhtusöögi valmistamine ja suhtlus käivad sealses kultuuris käsikäes. Köögi puhul olen alati absurdseks pidanud akende puudumist. Köök ilma aknata on nagu inimene ilma silmadeta. Tähtis on toidu välimus ja pimedas köögis on raske anda toidule välimust. On ju palju uuringuid, mis tõestavad, et inimese meeled ei toimi eraldi vaid, et aistingud toimivad koos. Lõhnad, maitsed ja visuaalne pool annavad oma koosmõjul suurima võimaliku naudingu. Köök ja elutuba võivad olla koos, aga seda tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele ja tõmbekappide olemasolule. Vanasti olid köögid ja eluruumid eraldi ja ka see ei olnud paha lahendus.

Millele peaks inimene mõtlema enne, kui omale kodu soetab?

Esmalt just sellele, et ruumil pole ainult visuaalsed parameetrid, vaid mõelda tuleks ka valguse langemisele ja nagu eelnevalt selgitasin — privaatsuse olemasolule. Vaadet ei pea ma isiklikult kuigi oluliseks. Inimesed ostavad vahel korteri vaate pärast, aga on ise hommikust õhtuni tööl ja ei näe seda. Vaade sõltub eluviisist. Samuti tasub mõelda, kas kodu asukoht on kooskõlas elustiili ja väärtushinnagutega. Näiteks paljud vanalinna kodu ostnud inimesed protestivad selle vastu, et vanalinnas on kisa ja kära. Sellega peab aga leppima. Euroopa vanalinnades keebki just öösiti elu ja ei ole ju normaalne hakata turisti oma privaatsusega seotud probleemidega ahistama. Kui soovid elada vanalinnas, peab sul olema ka maakodu, kuhu vajadusel peituda. Turism on meie riigi majanduse üks alustalasid.

Foto: Leonhard Lapini projekteeritud eramu Laagris — Arne Maasik / Eesti Arhitektuurimuuseum.

Räägid, et valgus on oluline. Kuhu peaksid ideaalis suunduma kodu aknad?

Tao õpetus ütleb, et hommikupäike peaks paistma magamistuppa ja kööki ning õhtuvalgus elutuppa. Hommikuvalgus on äratajaks ja õhtuvalgus magamistoas valmistab ette magamaminekuks. Valgusprogrammi kõrval on oluline elav tuli. Kahetsen ise, et mul ei ole kaminat. Eelmises korteris nautsin õhtuti elavat tuld.

Mida arvad nõukogudeaegsest arhitektuurist, kus on üldiselt suletud planeering?

Tegelikult ei ole suletud planeering pärit nõukogude perioodist, vaid juba varasematest aegadest. Ka funkvillades asusid ruumid eraldi. Tollase ühiselu seisukohalt oli see lihtsalt vajalik ja aeg nõudis seda. Pered olid suured ja inimesed elasid eraldi ruumides. Idee avatud ruumist on minu arvates tulnud meile demokraatiaga, sest nüüd võime seda endale lubada. Samuti on muutunud tehnoloogia. Olen kuulnud väidet, et inimene loob ruumi. See on absoluutne jama. Inimkonna kõige algelisemad ehitused on olnud koobastes, sest inimene kartis tühjust ja taevavõlvi. Inimesele on antud võime ruumi jaotada — kui tahame elada mõnusat elu, siis eraldame ruumist ruumi. Näiteks termiidid ei ole ruumi loonud. Nad on sellest eraldanud oma väikese pesakese. Mis puutub paneelikatesse, siis olen ka nendes pidanud elama. Samas olid nendes peamised ruumireeglid minimaalsetes oludes täidetud. Enamasti oli sellistes korterites tualettruum ja vannituba eraldi, samuti esik ja köök.

Kuidas suhtud soklikorrusel elamisse?

Väga halvasti. Olen elanud Kadriorus Köleri tänaval asuva maja soklikorrusel. Esiteks on maa all elamine psüühiliselt väga häiriv. Teiseks tungib suvel niiskus korterisse sisse. Pidin suviti kõik riided sugulaste juurde maale viima, sest muidu oleksid need mädanema läinud. Mõnikord tundsin keldris elades, et olen nagu maetud. Mulle tundub, et ainult noored võivad selle üle elada. Praegu ei suudaks ma mitte mingil juhul keldris elada.

Värvid ja ruum: millised on head värvid? Või on see individuaalne?

See on absoluutselt individuaalne. Palusin oma koju valida lastel värv, mis neile endale meeldib. Värvid on väga spetisifilised ja inimestel on kultuuriti ja indiviiditi väga erinev värvitaju. Gröönimaal on 100 värvinimetust valgele. Brasiilia džunglis 100 nimetust rohelisele. Minu enda esik on koidupunane, sest tahan hallilt ja vihmaselt tänavalt koju jõudes rõõmu tunda. Professionaalsed arhitektid soovitavad kodu värvides esmalt katta üks ruutmeeter värviga ja seejärel vaadata, kas värv üldse sobib.