Ummistunud räästad jäätuvad kiiremini kui puhastatud. Ka maja ise peab olema korralikult soojustatud, et lumi katusel sulama ei hakkaks.
Kui maja katusealune pole piisavalt hästi soojustatud, hakkab soojuslekke tõttu lumi katusel sulama ning valgub vee või sulalumena vihmaveetorudesse ja -rennidesse ning jäätub.
Kui päike siis veel lund juurde sulatab, tekib sulavett juurde. Ent rennid on juba jääd täis. Tekivad jääpurikad, mis omakorda vihmaveerenni koormavad ning ümbritsevale ohtu kujutavad. Jää tõttu raskeks muutunud rennid võivad ka alla kukkuda ning vihmaveetorud puruks külmuda.
Kui rennide ja torude probleem on aktuaalne, tuleb tähelepanu pöörata kahele detailile:
- kas maja pööningul on soojuslekkeid?
- kas vihmaveerennid ja -torud on enne talve korralikult puulehtedest ja muust sodist puhastatud?
Sulatuskaablid aitavad
Ummistunud räästad jäätuvad oluliselt tõenäolisemalt ja kiiremini kui need, mis on talve hakul puhastatud. Rennide puhastamisele pole mingit alternatiivi. Seda tööd tuleb teha igal aastal. Kui maja juures on suuri lehtpuid, siis mitu korda aastas. Töö on aeganõudev, aga iga eramu omanik saab sellega hea tahtmise korral ka ise hakkama.
Reeglina nendes majades, mis on hästi soojustatud, rennide jäätumisega probleeme ei teki. Kui probleem on käes, tuleks lekked ehitusspetsialisti abiga üles otsida ja lahendada, sest lisaks rennide jäätumisele tähendab soojaleke ka igal talvel kõrgemaid küttearveid.
Kui lekete likvideerimine pole koheselt võimalik, saab paigaldada sulatuskaabli. Vihmaveerenni kaabeldustöid võib teha vaid professionaalne elektrik, sest vale kaabel või vale paigaldus teevad alati rohkem kahju kui kasu.
Allikas: K-Rauta / moodnekodu.ee arhiiv
