Sügisel peaks katuselt eemaldama kogu silmaga nähtava mustuse ja lehed. Eriti hoolikalt peaks lehtedest puhastama vihmaveerennid, sest ummistuse korral ei saa vesi ära voolata ning hakkab katusekonstruktsioone (nt sarikaotsi) märjaks tegema, mis võib tekitada niiskuskahjustuse. Samuti kogunevad lehed sageli katuseudesse (katuse ühenduskohtadesse) või läbiviikude juurde (kohtadesse, kus katusest on midagi läbi toodud). Sinna on hiljem lumi kerge kogunema ning korduvalt sulades ja uuesti külmudes võib see katusematerjali kahjustama hakata.

Mida jälgida kivikatuse puhul?

Kivikatuse ülevaatuse ajal peaks jälgima, et kõik katusekivid oleksid omal kohal, et mõni tihend kuskilt ei ripneks ning et katusel poleks näha mingeid nähtavaid vigastusi. Alustada tuleks katuseharjast, kus kõik harjakivid peavad olema paigas. Lisaks tuleb kontrollida, et katuseharja ja katuse vahel olev
tihend poleks lahti tulnud. Seejärel peaks silmadega üle käima kogu katusepinna ja veenduma, kas kõik reakivid on terved ja omal kohal. Kui katusel on läbiviigud, siis peaks kontrollima, et ka nende tihendid oleksid paigas.

Seejärel tuleks üle vaadata katuseneelud, mille on neelupleki ja katusekivide vahel omakorda tihend. Kui tihend on lahti tulnud, on see kohe ka näha. Samuti on oluline jälgida, et neelude peal olevate kivide servad oleksid terved. Kui neelukividest on mõni lahti tulnud, siis see võib olla ohumärk, et fikseerimata kive on rohkem. Seetõttu tasuks kõik neelukivid käega üle katsuda.

Üle tuleks vaadata ka katuse räästaosa — kas vihmavesi voolab otse vihmaveerenni või niriseb alla mööda tuulekasti. Viimasel juhul on tuulekasti laudadel veejäljed näha. Samuti peaks üle kontrollima ka äärekivid — et need oleksid terved ja “istuksid omal kohal”.

Viimasena peaks üle vaatama kõik turvavarustuse. Katuseastmed ja käigusillad peavad olema kahjustamata ning kinnitused 100% kindlad.

Bituumensindlitest viilkatuse kontroll

Bituumensindelkatuse puhul tuleb kontrollida, kas sindlite servad, vuugid ja ülestõsted on korralikult kinni. Samuti tuleb üle vaadata katuseneelud ning korstna, katuseakende ja muude läbiviikude tihendusäärised. Seejärel tuleb silmadega üle käia kogu katuse pind, veendumaks, ega kattesse pole vigastusi tekkinud.

Bituumensindelkatusele hooldust tuleks aga teha jahedamate ilmadega, sest päike muudab bituumensindlid pehmemaks ning siis tuleks vältida katusel käimist. Katusel tuleks liikuda pehme tallaga jalatsites, näiteks spordijalanõudes. Kõva tallaga jalatsid võivad bituumenkatuse pinnakihti kahjustada. Bituumenkatusele tekkinud mustuse, näiteks okste või langenud lehtede eemaldamiseks tuleks kasutada pehmet tänavaharja, et sindlite pealispinda mitte kahjustada. Nagu ka lume rookimisel, ei tohi siingi mitte mingil juhul ei tohi kasutada kõvasid ega teravaid abivahendeid,
näiteks raudlabidat.

Katusehoolduse olulisim aspekt on turvalisus

Korstna ja selle ümbruse hoolduseks peab seal olema spetsiaalne käigusild, teise nimega teenindusplatvorm, kuhu pääseb ohutult katuseluugist või mööda katuseastmeid. Teistele katuseosadele pääsemiseks (nt neelude puhastamiseks) kasutatakse spetsiaalseid turvakonkse,
mille külge ennast turvavarakmetega kinnitatakse. Kui aga katusel turvavarustus puudub, siis on alternatiiv kasutada tõstukit. See tuleks aga broneerida aegsasti ning arvestada ka lisanduva rendikuluga.

Mida teha probleemide korral?

Mida aga teha juhul, kui midagi on katusel paigast ära? Kui tegu on väiksema vigastusega (nt on mõni kivi paigast ära ja see on vaja lihtsalt paika nihutada), saab hakkaja majaomanik parandustöödega ise hakkama. Suuremate vigade avastamisel peaks koheselt konsulteerima ehitusspetsialistiga, vältimaks edasist probleemi laienemist ja remondikulude kasvamist.

Kui bituumensindelkatusel mõne sindli serv lipendab, tuleb see tagasi liimida spetsiaalse SBS-kummibituumenist mastiksiga. Sama materjali saab kasutada bituumenkatuse pinnakahjustuste parandamiseks ning läbiviikude tihendamiseks.

Üldiselt saab katuse kontrolli ja lihtsama kohendustööga hakkama iga majaomanik, kuid umbes iga 5 aasta tagant võiks katuse üle vaadata ka professionaal. Tema hindab lisaks visuaalsele väljanägemisele ka materjalide seisukorda — näiteks kas korstna läbiviigud on piisavalt tihendatud või on UV-kiirgus mõnd katuseosa
tõsiselt kahjustanud.

Allikas: BMI Monier