Milline näeb välja tulevikukodu ja uus elamise viis?
Pandeemiakogemus on meid kõiki teadlikumaks muutnud ja oleme mõistnud, kuidas kodu peab vastama uutele vajadustele. Elisa Ossino Studio ja maastikuarhitekt Marco Bay koostöös sündinud installatsioon mõtestas ringi mitmed senised tavad meie kodus ja lõi uusi põnevaid koduse elu stsenaariume.
Milano südalinnas väärikas palazzo’s ootas külastajat ajalooliste seinte ja suursuguste kõrgete lagede all väga kaasaegne ruum. Nime poolest küll näitusel, kogemuslikult aga kellegi lahke võõra kodus uuris Elle Decor kodumaja uut rolli, mis ühendab paljusid funktsioone alates tööst ja koolist kuni heaolu ja niisama logelemiseni. Lisaks arhitektuurile ja sisekujundusele mängivad olulist rolli siin mugavus, ruumi ja funktsioonide paindlikkus, nutifunktsioonid, jätkusuutlikkus ning suhe loodusega.
Just nendest lähtepunktidest oli loodud ka La Casa Fluida, mis rääkis väga kaasahaaravalt uuest elamise viisist. Värvid, valgustus, kujundid, tekstuurid ja materjalid on valitud esindama orgaanilist, kergesti muudetavat ja puhkusemeeleolus kodu. Suurt tähelepanu pöörati vähese keskkonnamõjuga materjalide ja sisustuse valikule, mida on lihtne desinfitseerida. Sellisel kujul hakkab kodu, nagu teine nahk, olema varjualune, kaitset pakkuv paik, aga ka koht, kus õppida, töötada ja lõõgastuda.
La Casa Fluida oli palazzo teisele korrusele rajatud järjestikusest 11 keskkonnast koosnev „kodu”, mis kulmineerus siseaias: üksteist keskkonda, mida sai interaktiivsete kogemuste kaudu tunnetada ja mis on mõeldud tulevikku vaatavalt meie koduste elamisviiside kirjeldamiseks. Selle maja külastamine oli väga kaasahaarav kogemus, publik liikus läbi esiku kööki, siis elutuppa, sai ringi jalutada söögitoas, uurida magamituba, põigata igasse mõeldavasse ruumi kodus.
Kui La Casa Fluida peaks lühidalt kokku võtma, siis see kõlaks nii: midagi uut, midagi vana, midagi rohelist. Sama huvitavaks kui terviklik ruumikogemus oli muidugi sisustus ja valgustus, mis oli valitud Euroopa olulisemate disainibrändide nii uute kui ka juba ikooni staatusesse tõusnud toodete hulgast. Mööbli ja valgustitega võrdselt oluliseks tõusis rohelus: dekoratiivsed toataimed, tubade ürdiaed, väike veesilm kodus, lisaks muidugi täiuslikku al fresco elu võimaldav tänavamüra eest kaitstud sisehoov.
Ent roheline ei tähista siin vaid rohelisi taimi – värividel, eriti rohelisel, on selle näituse jaoks sündinud tulevikukodus oluline roll. Värvist saab kodudes terapeutiline element, mis on võimeline parandama vaimset heaolu; lisaks värvidele on oluline ka helide maailm – muusika toidab hinge ja on inspiratsiooniallikas; heliisolatsioon võimaldab inimestel koos elada, tehes erinevaid tegevusi üksteist segamata.
See oli jalutuskäik tuleviku majas, mis oli juba olemas – ja mõneti kindlasti ka unistuste majas, sest ehkki funktsioonid, mida see ruum täitis, on tõesti vajalikud igas kodus, on haruharva võimalus sisustada oma kodu mõnesajaruutmeetrises korteris või majas.
Maailmas enne pandeemiat valitsenud trend kolida maalt ja väikelinnadest metropoli, hüljata ruumikad maamajad ning ehitada järjest uusi ja uusi mikrokortereid, mis jätsid väga paljud kodu rollid meelelahutusest töötamise ja õppimiseni avaliku ruumi ja büroohoonete kanda. La Casa Fluida loojad näisid olevat veendunud, et isegi kui see trend kohe vastupidiseks ei pöördu, siis igal juhul on see pidurdunud ja hakkab taas sättima suunda kodude poole, mille elanikud võõrustavad sõpru kodus, töötavad vähemalt osaliselt kodus; kus igavus ei sunni kodust kunagi lahkuma, sest meelelahutuseks ja hobideks on nii võimalusi kui ka ruumi. Ja ehkki oma mastaabilt siiski utoopiline 99% maailma elanikkonna jaoks, näitas see oma funktsioonide ja tajukogemusega kindlasti suunda kodudele, mille poole me järjest enam püüdlema hakkame.
