Sisustuslusti sisekujundaja Kristiina Luts juhib tähelepanu mõningatele raskemini märgatavatele sisustusvigadele ja annab soovitusi nende kõrvaldamiseks.

1. Vale mööblipaigutus

Ruum võiks olla kujundatud ühe tervikliku kompositsioonina. Kas sinu toas on loogiline fookuspunkt, millele silm pidama jääb ja millest johtub ülejäänud esemete paigutus?

Näiteks võib elutoas olla fookuspunktiks diivan koos selle juurde kuuluva lauakese ja vaibaga, mis seob komplekti üheks tervikuks ja võimaldab ehitada selle baasil üles ülejäänud sisekujunduse: diivani vastu saab paigutada teleri koos alusega, diivani kohale pildi või muu seinakaunistuse, kõrvale maha põrandalambi jne.

Inimesed kipuvad alahindama teatud detailide (diivanilaud, vaip), tähtsust, ometi on neil toa terviklikuks kujundamise mõttes täita oluline roll. Teinekord ongi nii, et kui midagi tundub olevat puudu, siis just nii see ongi! Lisa julgelt mõningaid mööbliesemeid ja aksessuaare, paiguta need õigetesse kohtadesse ning sa näed, kuidas toa väljanägemine paraneb koheselt.

2. Vale suurusega mööbel

Sageli rikub ruumi kujunduse ära ka vale suurusega mööbel. Elutoas võib selleks olla hiiglaslik nurgadiivan, millega võrreldes mõjub kõik muu pisikese ja ebaproportsionaalsena (sealhulgas tuba ise). Et ruum ei mõjuks liigselt koormatuna ning silm saaks hoomata kõiki erinevaid detaile, peaks diivani ümber jääma piisavalt õhku, samuti võiks selle võimalusel tuua seinast eemale.

Võimalik on ka vastupidine olukord, kus mööbel on ümbritseva suhtes hoopis liiga väike. Näiteks võib tuua kaheliikmelise pere, kes ostab endale kahekohalise söögilaua, ehkki kööki mahuks mugavalt ka neljakohaline söögilaud. Sellisel juhul jätab ruumi keskel seisev väike lauake natuke õnnetu mulje, samal ajal kui suurem laud mõjuks hoopis uhkemalt, eriti kui selle kohal trooniks efektne rippvalgusti.

Üleüldiselt võiks söögilaud olla maksimaalselt suur, kuna tegemist on ikkagi olulise mööbliesemega, mis on sageli kodu südameks.

3. Värvid, mis ei sobi kokku

Teinekord riivab silma ka ruumis kasutatud värvide ebakõla. Sisekujundaja soovitab vaadata tuba üle ka selle pilguga, et kas seal esinevad värvid sobivad omavahel ning on õigesti doseeritud.

Näiteks ei sobi omavahel erinevate alatoonidega hallid (rohekashall, sinakashall), samuti erinevad valged (lumivalge, elevandiluu). Kui erinevate hallide toonide kooslus mõjub juhuslikuna, siis kollakamad valged toonid jätavad lumivalge kõrval lausa määrdunud mulje.

Kui rääkida värvide doseerimisest, siis tasakaalu saavutamiseks peaks üks toon selgelt domineerima (esinema ca 60% ulatuses), teine toon teda tugevalt toetama (esinema ca 30% ulatuses) ja ülejäänud toonid esinema väiksemate aktsentidena. Kui on liiga palju erinevaid värve, millest ükski ei domineeri, jätab tuba taaskord juhusliku mulje.

4. Mustrid, mis ei sobi kokku

Nagu värvid, peavad ka erinevad mustrid omavahel kokku sobima. Visuaalses konfliktis olevad mustrid võivad tegelikult vägagi häirida, seega vaata üle, kas näiteks magamistoa kardinad ja voodipesu ei lähe teineteisega vastuollu. Suur oht eksida on näiteks kahe erineva lillemotiivi kombineerimisel.

Abiks on kaks lihtsat põhimõtet:

  • mustrid peavad olema eri suurusega
  • mustrites peab leiduma siduvaid värve


Mustrite sobitamisest saad rohkem lugeda siit.

5. Sarnase tekstuuriga kangad

Kui toas midagi häirib, tasub üle vaadata, kas seal pole kasutatud liiga palju ühetaolisi kangaid. Näitena võib tuua avatud köögiga elutoa, kus kõrvuti paiknevad sametdiivan, sametkardinad ning söögilaua toolid, mille kate on samuti sametist.

Et ruumi sisekujundus mõjuks harmooniliselt ja visuaalses mõttes rikkalikult, tuleb kombineerida eri tekstuuriga kangaid. Eespool kirjeldatud elutoa näitel võiks diivani kate olla sametist, kardinad mõnest siledast kangast, söögilaua toolid aga nahkkattega.

Seejuures on oluline, et kangad sobiksid omavahel värvide poolest — selleks jälgi eespool kirjeldatud värvide kombineerimise printsiipi.