Milliseid elektritöid võib ise teha ja millised tuleks usaldada spetsialistile?

Suvist puhkuste aega võib pidada ka remontööde tippajaks ning paljud tublid Eesti mehed armastavad kõike ise teha, sealhulgas ka elektritöid. Uurime, milliseid elektritöid võib n-ö tavainimene ise teha ning millised oleks targem jätta spetsialistile.

Eestlased on leidlik rahvas ning seda on näha ka elektriseadmete ja -juhtmete parandustööde puhul. Eesti Energia energiateenuste osakonna juht Mikk Tootsi ütleb, et isetehtud parandustöid ja poolikuid lahendusi on näha väga paljudes Eesti kodudes. Kuna elektritöödel tehtud vead võivad üsna kurvalt lõppeda, tuleb tema sõnul tööd alati usaldada asjatundja hoolde. Elukutseline elektrik teab, mida teeb ja parandab suuremat probleemi, mitte ainult silmaga nähtavaid sümptomeid.

Elektritööde asjatundmatu teostamine võib põhjustada ohtu tegijale endale ja ka ümbritsevale. Vale tegutsemine võib endaga kaasa tuua elektrilöögi ohu tööde teostamise ajal või tulekahjuohu hilisemal kasutamisel. Probleemiks võivad saada elektrijuhtmete valed mõõtmed või vale ühendamine, kasutatavate võimsuste ja pingete mittearvestamine, valede kaitseseadmete paigaldamine, oludele mittesobivate elektriseadmete ja -juhtmete valimine, ohutusnõuete mittejärgimine ja palju muud.

“Seetõttu võivadki suuremaid elektritöid teha vaid selleks koolitatud isikud, kes tunnevad ohte ning oskavad kasutada õigeid töövõtteid,” lisab Tootsi.

Elektrik tasub kindlasti appi kutsuda, kui on plaanis:

• elektriseadme remontimine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine;
• elektrisüsteemide projekteerimine, ehitamine ja hooldamine;
• suuremate kodumasinate, näiteks ahju või pliidi ühendamine elektrivõrguga;
• avariide kõrvaldamine.
  

Kodus võib ise teostada lihtsamaid elektritöid nagu valgusallikate vahetus ja pistikupesa kinnitamine. Meeles tasub pidada, et ka enne lihtsamate elektritööde tegemist tuleb elekter kilbist välja lülitada.

Elektritööde turul tegutseb Tootsi andmetel ametlike firmade kõrval ka terve hulk n-ö “haltuuraelektrikke”, kelle tunnihind on küll odavam, ent pädevustunnistusi või garantiid loota ei tasu. “Kui ilmneb, et töö on tehtud ebakvaliteetselt, vastutab vigade ja õnnetuste eest tööde tellija. Paraku saab omanik enamasti halvasti tehtud tööst teada tagantjärele, kui on juba aset leidnud rike või halvemal juhul põleng.”

Teenuseid pakkuva isiku käest tuleks seega julgelt tema erialast ettevalmistust uurida. Elektritöid võivad teha vastava pädevusega ettevõtted ja isikud, kes on registreeritud majandustegevuse registris. Kui elektrik ei oska oma pädevusklassi kohta midagi arukat öelda, oleks tark teda oma elektrisüsteemist lihtsalt eemal hoida.

Kas kindlustus katab vigase süsteemi tekitatud kahjud?

ERGO Kindlustuse varakahjude osakonna juht Erko Makienko selgitab, et kindlustusseltside lõikes on kindlasti lähenemised erinevad. “Ka meil on olnud erinevaid lähenemisi eelnevate vanemate tingimuste valguses, kuid hetkel kuuluvad meie tingimuste kohaselt tulekahju pool tpõhjustatud kahjud hüvitamisele ka siis, kui selle tingis ehituslik viga. Kui valesti ehitatud korsten tekitab tulekahju, siis me muu kahju hüvitame, aga puudusega korstnat ennast me ei asenda ja täpselt samuti toimetame muude ehituslike vigadega, mis võivad tekitada tulekahju — muu kahju hüvitame aga valesti ehitatud või paigaldatud süsteemi, mis tingis tulekahju, ennast mitte.”