TASUB TEADA | Aiatöö tegijat ohustavad mitmed haigused. Mille vastu end vaktsineerida?
Terviseamet tuletab kõigile täiskasvanutele meelde, et kaitset difteeria ja teetanuse vastu tuleb uuendada iga kümne aasta tagant. Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta.
Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist ehk lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7-aasta ja 15-16-aasta vanuses ning edasi peab inimene juba ise selle eest hoolitsema, et 10 aasta tagant oma kaitset uuendada.
„Teetanuse võib saada sellise töö või tegevuse käigus, mille tegevusel tekib torkehaav,“ ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova. Elulisteks näideteks teetanusse haigestumisel on nii roostes naela jalga astumine, käe vigastamine roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaav. Enam kui 70 protsendil teetanuse juhtudest on haigestumine seotud nahka läbistavate vigastustega, mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Teetanust põhjustava bakteri eosed on nii pinnases kui tolmus laialt levinud. Samuti võib lisaks aiatöödele haigusetekitaja organismi sattuda läbi loomahammustuse.
Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
Teetanuse eest kaitse andev liitvaktsiin kaitseb ka difteeria ehk kurgutõve eest. Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.
Eelmisel aastal vaktsineeriti trauma tõttu 17 ja revaktsineeriti 14 727 inimest. Kokku uuendati teetanuse ja difteeria kaitset enam kui 20 104 täiskasvanul.
Vaktsineerida saab nii perearsti juures kui haiglas, arstikeskuses, nakkuskeskuses või vaktsineerimiskabinetis. Difteeria-teetanuse vaktsiin on täiskasvanutele tasuta, lisanduda võib vaktsineerimise tasu.
Puugid pesitsevad ka koduõuel
Eksklik on arvata, et puugi võib külge saada ainult metsast. Koduaia hooldatud muruplatsilgi on puugid juba varitsemas. Eesti looduses elavad puugid levitavad kahte inimesele ohtlikku haigust: puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Kuigi puukidest kannab vaid mõni protsent entsefaliiti, on tegu äärmiselt ohtliku haigusega ja vaktsiiniga tasub end igal juhul kaitsta. Borrelioosi vastu end kahjuks vaktsiiniga kaitsta ei saa ning haigust ravitakse antibiootikumidega.
Entsefaliiti ehk ajupõletikku tekitab viirus, mida puugid eritavad oma süljega inimese verre nahale kinnitudes. Haigus kulgeb sageli kahefaasiliselt. Esimesed haigusnähud, mis tekivad 7-14 päeva peale puugikontakti, võivad olla üsna tagasihoidlikud – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasevalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Umbes kolmandikul nakatunutest tekib 2– 20 päeva hiljem uus kehatemperatuuri tõus, tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus ja kuklakangestus, mis viitavad peaaju- ja ajukelmepõletiku kujunemisele.
Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühekuulise vaheajaga, kolmas aasta pärast. Sealt edasi on vaja esimene kordussüst teha kolme aasta möödudes, järgmised viieaastaste intervallidega. Entsefaliidi vastu on vaktsineerimine tasuline.
