Kuidas ise põrandat plaatides hea tulemus saavutada?

Pandeemiaga seotud piirangud sunnivad meid üha rohkem kodus aega veetma. Miks siis mitte võtta ette kauaoodatud remont või mõne toa värskendus? Kui ehitusmehi kuskilt võtta ei ole, võib ka ise lihtsamatele töödele käed külge lüüa. Ka põranda plaatimine ei ole raketiteadus, kui end eelnevalt töövõtetega kurssi viia.

Põranda plaatimine on vajalike tööriistade olemasolu korral tegelikult küllalt lihtne töö, millega saab hakkama ka inimene, kel plaatimiskogemus puudub. Plaatimine algab aluspinna ettevalmistamisest. Öeldakse, et korralik alus teeb töö kordades lihtsamaks ja kiiremaks ning välistab ka hilisemate probleemide tekked.

Vana plaatpõranda asendamisel uuega on kaks võimalust: uue plaadikihi paigaldamine vanale või vana plaadikihi eemaldamine ning seejärel uue kihi paigaldamine. Vanale kihile paigaldamise korral tuleb arvestada sellega, et põrandapind tõuseb sõltuvalt plaadi paksusest 0,5-1,5 cm. See võib tähendada ebamugava kõrguste vahe tekkimist erinevate ruumide tasapindade vahele ning ukse alumise serva lõikamist. Ka põrandküte tõstab põrandat. Vanale plaadile saab uut plaadikihti laduda vaid siis, kui kõik plaadid on tugevalt kinni ning ükski neist pole purunenud. Vastasel juhul on uus põrand ebaühtlane ning võib juhtuda, et peagi tuleb see siiski lahti võtta.

Nõuded aluspinnale

Põrandaplaadistuse aluspinnaks peab olema tasane, liikumatu ja jäik põrand. Mingil määral sõltub kasutada olevast väikeplaadist, kui rangelt aluspinna nõuetesse suhtuda. Kui näiteks otsustad kasutada suuremõõtmelist õhukest plaati, peab aluspind olema tugev ja sile. Suur õhuke plaat läheb kergesti katki, kui aluspind natuke järele annab või kui selles on pisikenegi kandev mügarik — tõsi küll, mörtkinnituse puhul tasandab mört küllaltki hästi väikesed konarused. Väike mosaiikplaat ei ole pisikeste nõtkumiste suhtes nii tundlik, ehkki ka sel juhul tekib vuukidesse aluspinna liikudes juuspragusid. Kui plaadid niiske ruumi põrandat, siis peab aluspind olema lisaks liikumatusele ka vettpidav, see saavutatakse hüdroisolatsiooniga.

Aluspõrand valatakse tavaliselt betoonist, mis viimistletakse tasandusbetooni või niiskesse kohta sobiva tasandusseguga. Vannitoas antakse põrandale kalle trapi suunas alustarindi tegemise ajal, plaatimise ajal seda enam ei tehta. Põrandatarindi sees kasutatakse niiskustõkkena bituumenrullmaterjali, bituumenvõõpa või plastpinnaga bituumenmatti, mis kleepub ise aluse külge, kui sellel olev kaitsekile on eemaldatud. Bituumenmati peale võib vahetult plaatida. Vahetult plaaditava niiskustõkke võib teha ka hüdroisoleermördi või -mastiksiga. Kui oled tegemas niisket ruumi, siis kindlasti mõtle, kust niiskus välja saab ehk ventilatsiooni peale.

Tööriistad ja tarvikud, mida plaatimiseks vaja läheb:

Tööriistad

- Mõõdulint
- Plaadilõikur
- Plaatimisristid
- Täisnurkne joonlaud
- Segukamm
- Lood
- Vuukimislabidas
- Kummihaamer
- Silikoonipüstol ja silikoon
- Pahtlilabidas
- Augulõikur
- Mosaiikplaadi tangid
- Vaibanuga (kuivanud segu eemaldamiseks)
- Käsn vuukide pesemiseks, ämber veega

Materjalid

- Plaadid
- Plaadiliim
- Vuugitäide
- Vuukimisristid

Esimene samm — valmista aluspõrand ette

1. Tõsta ruum üleliigsetest asjadest tühjaks, puhasta põrand mustusest ja tolmust ning veendu, et põrand oleks kuiv. Kõik ebatasased kohad tuleks parandada või pahteldada.

2. Kui põrandal on hallitust või esineb niiskuskahjustust, siis tuleb sellega enne plaatima asumist tähelepanelikult tegeleda.

3. Kui plaadid vannituba, siis kata trapid teibiga, et vältida prahi sattumist torustikku.

4. Enne plaatimist mõõda ühe lahtise plaadiga üle ukse esine, eriti kui uksel ei ole pakku, siis pead olema kindel, et pärast plaatimist käib uks ka ilusti kinni-lahti.

Teine samm — plaatide paigutus

Määra kindlaks iga seina keskpunkt ning tõmba hariliku pliiatsi või kriidiga maha kaks joont, mis need punktid ühendab. Nende joonte ristumispunkt on ruumi keskpunkt ning sinna läheb kõige esimene plaat. Nii on tulemus ja plaadijooks silmale ilus ja tasakaalus.

Lao nüüd harilikuga ettetehtud joontele plaadid esialgu kuivalt maha, arvestades ka vuukidele kuluvaid millimeetreid (abiks vuugiristid). Mööda jooni ristikujuliselt plaadid maha ladudes saad teada, kui palju on vaja seinte vastu ulatuvaid plaate lõigata. Märgi lõikekohad plaatidele. Kindlasti arvesta, et seina ja viimase põrandaplaadi vahele võiks jätta vuugi ulatuses tühja ruumi.

Kolmas samm — alusta plaatimisega

Sega vastavalt pakendil olevatele juhistele kokku suuremasse anumasse või ämbrisse plaatimissegu. Erinevate toodete puhul võib segu ja vee vahekord pisut varieeruda. NB! Kindasti ära sega valmis rohkem segu, kui sa 30 minuti jooksul ära jõuad kasutada, sest vastasel juhul hakkab segumass ämbris kivistuma. Suurema põranda puhul sega segu mitmes osas. Väiksemat segukogust võid segada pahtliabidaga, suuremat kogust on parem segada miksriga.

Nüüd on aeg hakata plaatima ning pea meeles — üks kuni kaks plaati korraga ning ka segu kantakse põrandale korraga vaid ühe-kahe plaadi ulatuses. Seda eriti siis, kui teed tööd esimest korda. Hoia läheduses ka vuugiristid, mis määravad ära vuugi laiuse ning ei lase järgmisel plaadil vastu esimest libiseda. Algajal on kasulikum kasutada isegi ühe plaadi juures mitut vuugiristi, et vuugi laius jääks kõikjal ühtlane.

Kanna segukiht segukammiga ühe plaadi ulatuses põrandale (hea on liikuda mööda harilikuga ette tehtud joont). Segukammi valimisel tasub lähtuda plaadi suurusest — väiksele plaadile väiksem kamm ning suurele plaadile suurem. Mida kitsam on segukammi hammaste vahe, seda madalam jääb segukiht ning vastupidi. Õige valiku aitab kindasti teha mõni konsultant ehituspoes, kes oskab valitud plaadile õiges mõõdus segukammi ja ka sobivat segu soovitada.

Segu tuleb panna piisavalt palju, et plaadialune ala oleks kaetud. Kui oled plaadi segule surunud, siis korista pahtlilabidaga üleliigne segu külgedelt ära, et põrand oleks ühtlaselt sile ka teise plaadireaga alustades. Jälgi, et kahe plaadi vahelt ei hakkaks plaatimissegu väja pressima — siis on segu liiga palju ning see teeb hiljem nii vuugiristide eemaldamise kui ka vuukimise raskeks. Lähemalt saad õigest kogusest aimu artikli all olevast videost. Kindlasti tasub kõrval hoida mõni niiske lapp või vana froteerätik, millega on mugav plaatidele läinud segu kohe maha pühkida. Hiljem, kui segu on kuivanud, on seda tööd juba märksa keerulisem teostada. Maha laotud plaadid olgu juba kohe maksimaalselt puhtad!

Plaatimisel kasuta kindlasti ka loodi, et plaadid saaksid maha ühtlaselt ja mõni plaat ei oleks teistest kõrgemal. Sellised ebatasasused ei pruugi silmaga näha olla, kuid annavad jala all kindlasti tunda ja siis on juba hilja vigade parandust teha. Kui miski ei ole loodis, saab pisemaid ebatasasusi segu lisamise või vähendamisega kohe timmida. Loodiajamisel on abiks ka kummihaamer ning sellega on hea ka nurgad õrnalt üle taguda. Suuremate plaatide puhul saab survet avadada käsitsi, kuid väiksemate puhul on kummihaamer hea abiline.

Neljas samm — kus vaja, lõika plaate

Kui oled plaatimisjärjega seinale lähenemas, võib tekkida vajadus plaati lõigata. Plaadilõikureid võib rentida, aga neid müüakse ka ehituspoes ja õhematele plaatidele mõeldud lõikurid ei pruugi olla sugugi kallid. Kindlasti õpi lõikurit enne käsitlema ning loodetavasti on sul varutud plaate pisut rohkem juhuks, kui lõigates valearvestusi teed või mõni plaat õnnetul kombel puruneb. Üldiselt soovitatakse plaate osta 5-8% rohkem, kui seda nõuab plaaditav pind. Esimest korda plaatides või kasutades mustriga plaate, kus on suurem kadu, võib arvestada ka 10% suuruse varuga.

Lihtsama plaadilõikuriga saab teha vaid sirget lõiget ning kui peaks tekkima vajadus lõigata näiteks nurgakohti, tasub varuda tööks ka väike relakas spetsiaalse keraamikale sobiva teraga. On aga ka võimsamaid plaadilõikureid, millega saab nurki lõigata. Ühekordseks plaatimiseks on nende soetamine kallis, kuid tööriistarendist rentimise peale tasub igal juhul mõelda. Kui torude jaoks on vaja ümaraid avasid lõigata, siis tasub rentida lisaks ka freespuur keraamikale või kivile.

Viies samm — lase põrandal kuivada

Enne plaatimaasumist tasub muidugi läbi mõelda töö suund, et plaatimist lõpetades ei peaks üle värskelt plaaditud põranda vantsima. Enne plaaditud põrandale astumist tuleb lasta põrandal vähemalt ööpäev kuivada.

Kuues samm — vuukimine

Kui põrand on kuivanud, siis on aeg võtta ette plaatide vuukimine. Kindlasti veendu, et vuukima asudes ei turritaks vuugikohtadest välja kuivanud plaatimissegu. Kuivanud plaadisegu tuleb enne vuukimaasumist kindlasti eelnevalt eemaldada. Samuti eemalda vuugiristid ja vajadusel kasuta näpitsaid, kui mõni vuugirist on otsapidi plaadisegusse kivistunud.

Vuugisegu sega kokku vastavat tootja juhendile. Nagu ka plaatimissegu puhul, sega valmis vaid kogus, mille jõuad poole tunni jooksul ära kasutada. Vuugisegu kuivab üsna kiiresti ja juba tahenevat segu on väga raske vuukidesse kanda.

Vuukimiseks on vajalik tööriist vuugilabidas. Kanna selle kummist osale pahtlilabidaga segu (segu võib ka otse ämbrist võtta, kuid segu jaotus vuugilabidal on pahtlilabidaga kandes ühtlasem) ning alusta vuukimist ühest nurgast liikudes edasi 45 kraadise nurga all. Püüa üleliigne segu plaatidelt jooksvalt vuukidesse suunata, kuid ära jää liigse puhastamisega aega viitma, sest vuukimine on üsna kiire töö — segu tuleb õigeaegselt ka pinnalt svammiga maha pesta.

Kui põrand on väga suur, ei olegi soovitav algajal korraga kümmet ruutmeetrit ette võtta, sest ühest otsast teise jõudes võib juhtuda, et esimesel real on vuugisegu juba ära kivistunud. Vuugisegu tuleks maha pesta 15-20 min jooksul selle peale kandmisest. Seega võib esimest korda põrandaid plaatides töötada ka mõne ruutmeetri kaupa — esmalt segu peale kanda (jälgides, et vuugid saaks täidetud) ning 15 minuti pärast niiske švammiga plaate ja vuuke segust puhtaks pestes. Vuugilabidaidki on erinevaid ning algajal võib olla mugavam teha täppistööd pisema tööriistaga.

Sõltuvalt põranda suurusest tuleb ämbris olevat pesuvett mitu korda vahetada. Kui vesi on liiga must, siis ei saa ka pinda piisavalt puhtaks. Kõige lõpetuseks võib põranda ka korralikult välja väänatud lameda mopiga viimastest peenjääkidest puhtaks pesta.

Enne, kui põrandale astud, oota vähemalt 24 tundi. Mõni tootja soovitab põrandatel käimist lausa 72 tundi vältida. Õige info leiad taas tootepakendilt.

Levinumad vead, mida plaatimisel tehakse:

- Plaatide halb nakkuvus aluspinnaga, mis võib tuleneda a.) plaatide paigaldamisest ebatasasele aluspinnale, c.) põrandate plaatimiseelsest ebapiisavast puhastamisest võic.) vale segu kasutamisest. Kindlasti tasub teada, et põrandaküttega põrandatele on olemas spetsiaalsed segud, ning kindlasti tasub kasutada just neid.

- Hüdroisolatsiooni paigaldamata jätmine niisketesse ruumidesse. NB! Ohuks on hallitus ja niiskuselekked. Eriti kriitiline on olukord kortermaja vannituba renoveerides, kus võib kahjustada saada ka naabrite vara.

- Põranda ja seina kokkupuutekohtade mittetihendamine silikooniga niisketes ruumides.

- Plaadiridade vale paigutus, mis võib põranda ääres lõppeda väga kitsaste plaadiribadega.

- Pärast plaatimise lõpetamist jäetakse liiga vähe aega plaadisegu kuivamiseks ning kantakse vuugitäide vuukidesse.

- Vuugitäitel lastakse liiga kaua kuivada, mis teeb selle hilisema eemaldamise väga aeganõudvaks ja vaevarikkaks.

NB! Pärast põranda plaatimist ei tohiks põrandal enne kõndida, kui plaadi- ja vuugisegu on täielikult kuivanud.

Vaata ka videost (inglise keeles), kuidas põranda plaatimine välja näeb!