Kodu kaitsevad terve mõistus ja nutikad turvasüsteemid

Aeg on varga põhivaenlasi, seepärast näpatakse parema meelega sealt, kust kähku saagi kätte saab ja punuma võib panna.

Sissemurdmise puhul pole kahju kunagi vaid rahaline, uste ja lukkude vahetamine võtab aega ning vahel võib selline sigadus viia kodu remondi või renoveerimiseni. Asi aga, mida ei pühi ära lapiga ega kata värviga, on emotsionaalne kahju ja koos sellega ka meelerahu, mis kaob pikaks ajaks. Mida teha, et see päev kunagi ei tuleks?

Asi, mida kodu heaks kohemaid teha saab, on tõsta silmad korra sellelt loolt ja mõelda, kus ja kelle käes on parasjagu su võtmed. Mida vähem võtmekoopiaid, seda väiksem on ka võimalus, et keegi su kodu paraaduksest rahumeeli sisse astub. Kui on kahtlusi, et võtmed on sattunud valedesse kätesse, tuleks lukud vahetada või uuesti sarjastada. Aga veel tähtsam on uks ise, mida lukku keerata. Kui selle poolpehme jalalöögiga ühes lengidega eest ära lüüa võib, ei aita ka kõige vingema sertifikaadiga turvalukk, seepärast olgu uksed-aknad korralikud ja nõuetekohaselt ette pandud.

Uste kõrval tuleks tingimata tähelepanu pöörata ka akendele, mille klaasid peaks olema ees nii, et neid lihtsa vaevaga eest ära võtta ei saa, ja akna konstruktsioon selline, et seda poleks võimalik väljastpoolt avada. Kui need asjad korras, tuleb kasuks ka löögikindel turvaklaas või olemasoleva klaasi turvakilega lamineerimine – see kõik käib ka katuseakende kohta.

Sissemurdmise raskemaks tegemise võimaluste hulka kuulub ka hea õuevalgustus, olgu siis liikumisanduriga või permanentselt sisse lülitatud, mis suurendab oluliselt varga tabamise ohtu. Olukord, kus peab mitukümmend meetrit prožektori valgusvihus liikuma nagu mõni filmistaar, pole ühelegi nadikaelale just see kõige armsam osa ööst.

Siiski on kõik see, millest äsja lugesid, turvalisuse alamaste, tõsi, väga vajalik. Päris kindlaks muudab kodu kaasaegne turvasüsteem koos kaameravalvega ja lisaks sellele turvafirma valmidus mis tahes ajal reageerida igale häirele, mis su kodust nende kõrvu kandub.

Peale liikumise avastamise või sissemurdmisest teada andmise hoiatavad kaasaegsed süsteemid näiteks ka suitsu või veelekke korral ja on suutelised reguleerima ka kodu kütmist või valgustust, nii et varguste ära hoidmise süsteemi asemel räägitakse juba ammu võimekatest turvasüsteemidest. Igaüks saab sellise ise oma kodule soetada ja paigaldada ning vajadusel sõlmida lepingu ka turvafirmaga.

Viimase aja populaarseimaid lahendusi on kindlasti kaameravalve, mille paigaldamisega saab hakkama vähegi tööriistu käes hoida oskav meistrimees. Kaamerate hinnad on tublisti langenud ja tehnoloogia võimaldab saata pilti e-postile, salvestada videot pilve või edastada otse omaniku nutiseadmesse. Mälukaardile salvestavad kaamerad on odavad, kuid kaamera vargusel kaovad need koos salvestisega.

Kõige tavalisem kodude ja eriti suvekodude jälgimiseks kasutatav kaamera on IP-kaamera ehk võrgukaamera, mis ei vaja internetikaablit, kuna töötab WiFi-ga. Sellise kaamera puhul peab vedama seadmele vaid elektritoite. IP-kaamerate pakkujaid on turul palju, parematega käivad peale põhjalike paigaldusjuhiste kaasas ka korralik tootetugi koos oma tarkvara ja laiendusvõimalustega.

Kuhu kaamerad panna? Turvaeksperdid soovitavad paigaldada need peasissekäigu, tagaukse ja hoovipoolsete akende lähedusse vähemalt kolme meetri kõrgusele, et neid oleks keeruline vigastada. Toas tuleks valvsa pilgu alla võtta sissepääsu lähedus ja toad, kus hoitakse väärtuslikku vara. Hästi nähtavale kohale paigaldatud kaamera töötab vahel juba iseenesest väga eduka vargapeletina.

Allikas: protectyourhome.com

Lugu ilmus esimest korda erilehes Eramaja Ehituse ABC.