Kui remondieelarvet tehes võib saadud summa julgelt kahega korrutada, siis sama on ajafaktoriga. Selle võib korrutada isegi kolme või neljaga. Kuigi ehituse peale on magama pandud juba 40000 eurot ja töödega alustasime 9 kuud tagasi, siis tuleb endiselt õues kuivkäimlat kasutada, sest vannitoa remont muudkui venib ja venib. Vaikselt aga võtab vannituba jumet ja lootust on, et ühel ilusal päeval saab ka troon oma kohale seatud.

Remondi venimisel on mitmeid põhjused. Kuna maja vajas kapitaalremonti ja alguses ei olnud sees ka kanalisatsiooni ega toimivat küttesüsteemi, siis tööd oligi väga palju. Tuli alustada torustiku väljaehitamisest ja õhk-vesi soojuspumba paigaldamisest. Sellest saab lugeda lähemalt SIIT. Ja paralleelselt sai ette võetud ka ahjude-kaminate korrastamine ja 120 aastat vana tõrva täis korstna asendamine uuega. Selle taga omakorda seisid muud viimistlustööd. Ja ise tegelesin niikaua, kui pottsepp ahjude kallal tegutses, pööningukorruse, tuulekoja soojustamise ja akende-uste vahetamisega.

Kedagi tööle palgates tuleb tähtajad väga konkreetselt paika panna, sest nõutumate meistrimeestega kipub olema nii, et korraga võetakse ette rohkem objekte, kui reaalselt teha jõutakse ja nii tehakse kõike korraga ja väga pika ajaperioodi vältel. Ja kui endalgi on korraga käsil tuhat asja, siis ei saagi aru, kuhu see aeg kaob ja ei märka ka ise teisi tagant torkida.

Vahepeal ongi kauaoodatud ahi ja kamin valmis saanud. Kuigi pottsepal läks lõpuks tellimuse esitamisest ahju ja kamina ümberehitamiseni-renoveerimiseni 9 kuud aega, on küttekolletega nüüd ühel pool ja tulemuse ja töö kvaliteediga võib igati rahul olla. Päris alguses oli elamise mõlemas tiivas kaks täpselt ühesugust ahju. Kõigis alumise korruse neljas toas moodustas suur osa seintest kas ahi või mõni soojamüür ja paljud soovitasid meil ühest ahjust loobuda, et ruumi juurde saada. Otsustasime aga mõlemad alles jätta ja ühe lasta ümber kaminaks ehitada.

Foto: Kohe, kui ahi korrastatud sai, hakkasime seal ka süüa tegema, sest kööki ju veel ei ole. Eriti lihtne on ahjus teha kartuli-küüslaugu vormi, kuhu käib peale hapukoorekaste ja kuhu võib panna vahele ka hakkliha või miks mitte ka räimi! Koroonaajal oleme kõike katsetanud.


Üks ahi jäi ahjuks. Teisest (elutoas) sai kamin. Viimistletud sai kamin antiikkrohviga ja säilis 20. sajandi alguse ahju algne ilme.

Sisu ja lõppviimistluse tegi kaminale pottsepp. Et pisut kokku hoida ja protsessi kiirendada, siis vana lahtise värvi eemaldasime eelnevalt ise ja tasandasime kuumakindla plaadiseguga.

Foto: Kamin seestpoolt. Pottsepp imestas ka100 aastat vanade ahjukivide kvaliteedi üle, mis olid oluliselt paremas seisus, kui paljud uuemad, mida ta näinud on.


Ahi + kamin + slepe läksid maksma kokku ca 7000 eur. Suur summa küll, aga igaks juhuks on hea, kui lisaks õhk-vesi soojuspumbale veel tagavaraks mõni alternatiivne küttemeetod varuks on, juhuks kui peaks mõni jupp katki minema ja tuleb seda edasimüüjalt mitu nädalat oodata.

Märkamatult on ka konto tühjenemas, aga vähemalt on tehtud suuremad ja kallimad tööd. Praegu oleme jõudnud viimistluseni ning püüame teha kompromisse kallimate ja odavamate lahenduste vahel. Samas ei taha ka sada aastat vanasse majja kipsplaate seina panna ja neid salatiroheliseks värvida. Kriisi kiuste ostsime ikkagi Hea Maja poest pilliroomatid krohvimiseks. Aga kallite ökolubikrohvide asemel avastasime, et kordi odavamalt saab ehituspoest kätte Sakreti lubikrohvi, mis restaureerimiseks täiesti sobiv.

Foto: Pilliroo seina kinnitamiseks läks paar päeva ja tuhandeid klambreid.

Koht, mille pealt üldse ei tahtnud kokku hoida, olid aknad. Plastik tundub vana puitmaja ees lihtsalt väga räige ja ma ei ole kindel, et plastaken puitaknast üldsegi odavam on. Tallinna korterisse sai kunagi tellitud kaks kolmekordset pakettakent plastikraamis ja nende hind oli kokku 1400 eurot. Praegu läks kaheksa puitakna, puidust terrassiukse ja välisukse peale 5800 eurot.

Ka püüdsime säilitada nii palju olemasolevat, kui vähegi võimalik. Suur kiusatus oli vahetada välja köögi lagi, mis oli praguline ja tuhandeid kordi juba üle värvitud. Kuna ripplagi ja plastikust paneelid ei tundunud väga vanasse puitmajja sobivat, siis tuli võtta ette ülitüütu lihvimine, värvi kraapimine ja ülevärvimine. Tulemus jäi täiesti OK ja oleme aru saanud, et vanas majas ei olegi vaja taga ajada ülimalt poleeritud tulemust, kus ei oleks ühtegi kriipsu ega pragu. Ka sai uue elu köögi vana puitlaudis, mis sai karestatud, pahteldatud ja krunditud ning mis ootab peaegi valgeks värvimist.

Järgmiste nädalate jooksul on plaan veel krohvida, pahteldada ja laudist paigaldada. Ehk jõuab ka magamistoa ära tapeetida ja lõpuks põrandateni jõuda. Vahepeal on plaan tegeleda pisut ka aiaga ja sisse seada üks viisakamat sorti pisike peenramaa. Lilli tundub, et meie aias on palju — maja sai ostetud suve teises pooles ja seega on ees palju toredaid üllatusi alates sellest, mis värvi saavad olema sireliõied või pojengid, kes praegu oma nina mullast välja pistavad.

Siin ka kokkuvõte seni tehtud töödest ja maksumustest:

  • Õhk-vesi soojuspump ja katusekorruse radikad: 7500
  • Põranda valamine ja küttetorustiku ehitamine 6000
  • Kamin, ahi ja korsten 7000
  • Soojustusmaterjalid 2400
  • Aknad-uksed 5800
  • Plaatimine ja materjalid 2600
  • Parkett 1600
  • Krohvisegud, võrgud, pillirood 600
  • Voodrilauad ja muud puitmaterjalid 1400
  • Veetorustiku kaevamine ja mõõtmine 2000
  • Elektritööd 1500
  • Santehnika 1000
  • Prügivedu, konteinerid, lammutustööd 4000
  • Abilistele tasud 1000
  • Tööriistad 400
  • Muu pudi padi (kruvid, naelad, klambrid, töövahendid jne) 500
  • Põranda alusmaterjalid pööningukorrusele 500

kokku: 45800

Toetust oleme saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 1382 eurot kanalisatsiooni väljaehitamiseks ja Kredexilt 1825 eurot hoone energiatõhususe tõstmiseks.

Suurematest kuludest on tulemas veel köögimööbli ja garderoobi tellimine, samuti trepp ja pööningukorruse viimistlus. Terrassi ja aia peale veel mõelda ei taha ja saunast võime veel paar aastat ilmselt edasi unistada. Aga ega kõike ei peagi saama korraga. Kuigi maja remontimine on väga palju tööd ja stressi, on see pakkunud ka palju positiivset. Kuidas paremini saakski oma koroonakarantiini sisustada kui oma kodu vaikselt putitades? Ja praegune aeg on väga hästi selgeks teinud, et kuigi majaga ja aiaga on palju tööd ja kulusid, on see igal juhul meie jaoks palju mugavam ja sobivam variant kui korter. Päris alguses ei plaaninudki me ju maja osta, eriti remonti vajavat vana maja, sest peale oma esimese korteri remonti olime endale lubanud mitte kunagi enam nii suurt kapitaalremonti ette võtta. Eesmärgiks oli soetada uus või renoveeritud 40 m2 korter, millega ei peaks vaeva nägema. Kuidagi, ei teagi kuidas, ostsime ikkagi korteri asemel poolkogemata emotsioonide ajel kapitaalremonti vajava maja. Aga selle 9 kuulise teekonna käigus oleme aru saanud, et emotsioonostud ei olegi alati valed ja kinnisvara valikul tuleb lähtuda ka tundest.