Nõuandeid ravimtaimede korjamiseks ja kuivatamiseks
Paljud meist on elu aeg kas teadlikult või alateadlikult mõnda ravimtaime kasutanud. Võib olla isegi otseselt sellele mitte mõeldes. Külmetuse korral teeme ju ikka kas pärnaõitest või vaarikavartest teed ja sööme kõrvale vaarikamoosi. Lihtsalt see aitab ja nii on esivanemad õpetanud. Õhtul joome tihti piparmündi- või melissiteed, mis mõjuvad kehale ja vaimule rahustavalt ning valmistavad keha peale aktiivset päeva magamiseks ette. Neid näiteid oskab igaüks kindlasti edasi ise jätkata.
Ei peagi kõiki taimi tundma, et neist abi saada. Pole vaja tunda sadat taime või ravimtaime. Alustada võib väikeste sammudega, et oma elu põnevamaks muuta. Ning ka oma koduaias võiks leida koha ürdipeenra jaoks.
Ürdipeenar koduaias
Väga põnev on alustada kasvõi sellest, et rajada omale aeda väike ürdipeenar ja kasvatada seal põnevaid teetaimi ja neid ise endale talviseks kasutamiseks kuivatada. Kui kannatust vähe, tasub istutada saialille, piparmünti ja melissi, sest nendega on toimetamine kõige lihtsam. Kui on veidi rohkem aega panustada, tasub rajada suurem peenar suuremas valikus taimedega, et sortimenti jätkuks terveks talveks.
Foto: Shutterstock
Taimed aasalt ja metsast
Aga võib olla sobib sulle hoopis rohkem võtta taimeraamat kaasa ja jalutada natuke lähedalasuval aasal või metsaalusel ning otsida sealt midagi põnevat. Igal juhul kontrolli raamatust hoolega järele ja ole kindel, et tead mida korjad. Taimi on eesti looduses väga palju ja kõik ei sobi tee sisse panemiseks ja igal aastaajal ei sobi neid ka korjata — seega tasub teha natuke eeltööd. Kui aga asjaga lähemalt tutvuda, siis avastad tõenäoliselt, et midagi keerulist siin polegi ja erinevad taimed ja nende omadused ja sobivad kasutusviisid hakkavad ükshaaval meelde jääma.
Mõned üldised soovitused taimede korjamisel
Kui korjate taimi väljaspool oma aeda, siis ärge korjake taimi maanteede äärest (min 100m teest eemal), tööstushoonete vahetust lähedusest või muidu saastunud kohtadest. Korjake ainult terveid ja puhtaid taimi ehk putukate poolt kahjustatud, närtsinud või riknenud taimi pole vaja korjata. Korjake ainult neid taimi, mida tunnete või suudate raamatu järgi ära tunda, et vältida mürgiseid taimi. Ka paljude ravimtaimede osad on mürgised, kui valesti kasutada. Nii kodus kui mujal korjatud taimed koguge õhku läbilaskvatesse paberkottidesse (mitte kilekotti) või riidekottidesse. Kodus saate muidugi taimed ka otse tuppa kuivatisse tuua.
Foto: Unsplash
Mõned soovitused eri taimeosade korjamise aja kohta:
- Taime leheosa: kogutakse ainult täiskasvanud lehti ja seda enne õitsemist või õitsemise ajal. Igihaljaste taimede lehti korjatakse ka varakevadel lume sulamise ajal. Korjatakse kuiva imaga enne lõunat.
- Õied: Kogutakse õitsemise algul (kõige parem, kui õitest on lahti alles 1/3), kuiva ilmaga, enne lõunat käega või kääridega.
- Ürt: Kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga. Ürdi pikkus sõltub ravimtaime liigist — mõnel korjatakse kogu taim (põldosi), mõnel ainult ladvaosa (raudrohi). Lõigatakse kääride või noaga, et mitte käega taime koos juurtega üles tõmmata.
- Juured ja risoomid: Kogutakse sügisel peale seemnete valmimist (vahel ka kevadel enne õitsemist). Osa juurest peab vegetatiivseks paljunemiseks mulda jätma. Juured kaevatakse, pestakse veega, eemaldatakse maapealne osa ja kuivanud ning haigestunud juureosad. Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline.
- Viljad: Kogutakse täiesti valminult, sest siis on neis suhkruid ja mitmeid teisi toimeaineid kõige rohkem. Sobivaim aeg on hommik või õhtu. Ülevalminult viljade säilivusaeg väheneb.
Taimede kuivatamine on parim viis nende säilitamiseks
Kuigi suvel saab ürdipeenrast võetud taimedest ja näiteks mustsõstra lehtedest väga head teed kohe värskest lehest teha, tuleb talveks kõik taimne materjal siiski kuivatada. Ja praktika ütleb, et kõige parema tulemuse saame siis, kui kuivatame kõik teed ja ravimtaimed kohe 3-4 tunni jooksul peale korjamist. Nii ei lähe väärtuslik kraam kaduma.
Taimede kuivatamine hilisemaks kasutamiseks on üks väga vana ja väga tõhus viis säilitamiseks. Taimede kuivatamisel säilib praktiliselt kogu vägi ja ravitoime, mis on ka värskel taimel. Seda muidugi juhul, kui õigesti kuivatada. Tänapäeval on meie käsutuses õnneks head abivahendid, kuna igal ühel pole lihtsalt võimalik muu elu kõrvalt oma ravimtaimi tuulises varjualuses reeglite järgi kuivatada. Abivahendina on siinkohal mõeldud professionaalseid taimede kuivatajaid, kuhu kogu oma kuivatatav kraam laduda ja muu eest hoolitseb juba tark masin.
Korralik taimede kuivati jäljendab kuivatusprotsessis looduslikke jõude nagu päike ja tuul. Taimekuivatis soojendatakse õhk üles ja puhutakse seda taimedele nii nagu ka looduslikus varjualuses päikese poolt üles köetud õhuga toimub. Taimed ise ei tohi olla ka õues kuivatades päikese käes aga kuivavad tuulega toodud päikese kuumuses tasapisi. Hea taimekuivati jälgib seda protsessi ega kiirusta sündmustest ette. Kindlasti tuleks vältida taimede kuivatamist näiteks mikrolaineahjus.
Parim koht ravimtaimede kuivatamiseks on 30-40 °C juures hästi ventileeritud ruumis. Selleks tarbeks sobivad näiteks saun, pliidi- või ahjupealne, aga ka kuiv ja soe pööning. Ravimtaimed tuleb laotada puhtale paberile või naturaalsest materjalist kangale. Kindlasti ei sobi taimede kuivatusaluseks ajalehed, sest mürgine trükivärv võib niiskete ürtidega kuivamisel seguneda.
Peale taimevarte, lehtede, õite ja juurte saame edukalt kuivatada ka vilju ehk marju ja näiteks seene viljakehasid. Seeni kuivatame enamuses mitte nende ravitoime pärast vaid lihtsalt võrratu maitseelamuse pärast. Marjad seevastu on väga praktilise väärtusega ka kuivatatud kujul
Allikad: Rodoaed.ee blogi ja Nipiraamat
