LUBIKROHV | Kasuta seda materjali nagu vanad meistrid
Mida on hea lubikrohvi kui materjali kohta teada?
Vanu ja häid püsivusomadusi näidanud lubikrohve iseloomustab suur lubjasisaldus. Lisaks sideainelubjale peab segus sisalduma ka täitelupja ehk purustatud lubjakivi. Vähene lubjasisaldus ja liialt suur liiva osakaal muudab krohvi hapraks ja siis väheneb survetugevus ja krohvikihi plastsus, et toime tulla vanale majale omase „liikuvuse ja mängimisega“.
Lubi on sideainena nõrgem kui kips või tsementsideained. Sideaine ideaalses koostöös täitelubja ja liivaga peitub lubikrohvi tugevus — see allub paremini konstruktsiooni liikumisest tingitud deformatsioonidele ja seeläbi väheneb krohvipinna pragunemise tõenäosus.
Uuringud ja praktiline töö lubikrohviga on näidanud, et väike kogus hüdraulilist lisandit (tsementi) muudab krohvisegu omadusi paremaks ning tõstab krohvipindade tugevust, ilmastikukindlust ja kasutusiga.
Lubikrohviga viimistletud sisepinnad tagavad ruumides stabiilse niiskusetaseme ja minimaalse temperatuurikõikumise ning antistaatilised tolmuvabad pinnad ja krohvi aluselise omaduse tõttu ei arene hallitused ega seened.
Lubikrohvi viimistlemiseks sobivad loodusvärvid, mis jätavad pinna veeauru liikumisele avatuks — kaseiinvärvid, lubiliimvärvid, savivärvid jms.
Mida krohvimisest teadma peab?
Lubisideainel põhinevaid tooteid ei tohi kasutada madalamal temperatuuril kui +5 kraadi, kuna siis peatub lubja kivistumine. Kõige parem aeg lubjaga väljas töötamiseks on maist septembrini.
Lubikrohv nõuab korralikku läbisegamist. Selleks sobivad kahe vispliga segutrell ja horisontaalsed, spetsiaalsete mõladega segumasinad. 100 kg segu segamiseks tuleb varuda aega minimaalselt 5 minutit. Hea, kui krohv saaks enne kasutamist tunni jagu seista.
Puitpindade krohvimiseks on sobivaimad aluspinnad roomatt ja rooplaat. Kivipinnad alusmatti ei vaja, küll aga tuleb neid korralikult niisutada.
Krohvikihti ei tohi paksult peale kanda. Kuni 4 mm terasuurusega krohvi optimaalne kihipaksus on kuni 15 mm ja kuni 1 mm terasuurusega kuni 5 mm. Iga krohvikihi kivistumiseks tuleks jätta vähemalt 3 päeva. Vastasel juhul jäävad alumised krohvikihid kivistumise vähesuse tõttu nõrgemaks kui ülemised. Lubikrohvi kivistumise taset saab kontrollida 1%-lise fenoolftaleiini lahusega.
Kergelt niiskes keskkonnas kivistub lubi kiiremini ja paremini. Niisutada tuleb krohvitavat aluspinda, igat krohvikihti selle kuivamise ajal (kuivades oludes igal päev) ja enne järgmise krohvikihi pealekandmist.
Lubikrohvi kasutamisest välitingimustes
Välitingimustes krohvimiseks sobivad kõige paremini pilvised ja sombused ilmad. Krohvida ei tohi otsese päikesekiirguse käes, liiga kiire kuivamine muudab krohvi hapraks ning pidurdab kivistumist. Oluline on, et krohvitavat pinda kataks tellinguvõrk.
Puitfassaadide krohvimisel on aluspinnana hea kasutada roomatti ja rooplaati. Seest õõnes ja piisavalt paks roostevaba traadiga kokku punutud roog hoiab krohvi tugevalt seinas ja tagab kiire kuivamise ja püsiva tulemuse.
Meie kliimas tuleb fassaadidele kanda paksud krohvikihid ja krohvima peab mitmes kihis: sisseviskekiht, täitekihid (1—2) ja viimistluskiht. Krohvikihi kogupaksus peaks seega olema minimaalselt 40 mm.
Viimistluskihi krohvimise ja värvimise vahele on soovitatav jätta 2—3-nädalane vahe, sest värv pärsib krohvi kivistumist.
Krohvitud pindadele sobib traditsiooniline lubivärv, mida kanda peale õhukeste kihtidena. Fassaadid nõuavad paksu lubivärvi kihti, kuid seda ei tohi tekitada vaid paari kihiga. Värvida tohib üks kiht päevas, eelnevalt kergelt niisutades ja olenevalt värvi
katvusest kanda peale 5—6 kihti.
Lubivärviga kaetud ja mitmes kihis krohvitud seina lõplik kivistumine võtab aega aastaid. Oluline on, et sügiseks on krohv fassaadil kivistunud sedavõrd, et külmad talle liiga ei tee. Välitingimustes tuleks tööd lõpetada hiljemalt septembri keskpaigaks.
Allikas: Säästvad Ehituslahendused/Meistri
LOE LISAKS:
