Köetava pinna soojavajaduse kindlaksmääramiseks on mitmed spetsiaalsed programmid, mis võtavad arvesse ruumi soojustuse, kubatuuri, välisseinte pinna, avade (aknad, uksed) arvu ja konstruktsiooni ning põhimõtteliselt kõik asjaolud, mis tekitavad soojakadusid. Spetsiaalse termograafilise aparatuuri abil on võimalik kindlaks teha soojakadude asukohad ja põhjused.

Rusikareeglina võib öelda, et ühe ruutmeetri soojusvajadus majadel on:
- passiivmajad – 10 W/m2;
- tänapäevased väga hästi soojustatud elamud – 30...40 W/m2;
- uued elamud ja hea soojustusega vanemad hooned – 50 W/m2;
- vanemad majad keskmise soojustusega – 55...70 W/m2.
Üldjuhul on tänapäeval ehitatavad majad hästi soojustatud, seega võib arvestada ühe ruutmeetri soojusvajaduseks 40 W/m2.

Inseneribüroo TIB OÜ insener Tõnu Tamm on koostanud kodu energiavajaduse arvutused. Nendest nähtub, et elektri, õli, gaasi ja ka pelletiga kütmise korral on võimalik päikeseenergia ja soojuspumba kombinatsiooni kasutades viia küttekuludeks vajaminev kulu nulli.
Küttekulud on päikesejaama ja soojuspumba tehnoloogiat kasutades võimalik viia nulli, kui tarbida aastas kuni 27 000 kWh, kuid reaalselt sõltub kõik siiski konkreetse maja tehnilistest näitajatest ja selle eripärast.

Keskmise maja küttekulud nulli

Keskmise, st 150 m² maja puhul on mõistlik juba projekteerimisel kasutada päikesejaama ja soojuspumba kombinatsiooni, mis tasub ära juba kuue aastaga võrreldes teiste kütteliikidega.
Oletame näiteks, et meil on maja suurusega 150 m², mille aastane kütteenergia kulu on umbes 16 000 kWh.
Selleks et küttekulusid nulli viia, on vaja õhk-vesisoojuspumpa, mille küttevõimsus temperatuuril –20 °C on vähemalt 5,8 kW, ja päikesepaneelikomplekti võimsusega 5,5 kW, et toota vajaminev elektrienergia.
Moodsa soojuspumba tehnoloogia võimaldab ühest kW elektrienergiast toota aastas keskmiselt 3,3 kW soojusenergiat, mis tähendab, et maja energiavajadus on 16 000 / 3,3 = 4850 kWh/aastas. Ehk siis 16 000 kWh soojusenergia saamiseks kulub 4850 kWh elektrienergiat.
Saavutamaks nullenergiakulu, peame vajamineva energia ise tootma ja selleks sobib hästi päikesepaneelide komplekt, mille võimsus on vähemalt 5,5 kW. Sellise komplekti elektrienergia tootlus on vahemikus 5200–5500 kWh aastas, mis katab ära soojuspumba jaoks vajamineva energia.
Päikesepaneelide suvel toodetud ja tagasi võrku müüdud elektrienergiast saadud tulu on võimalik kasutada talvel soojuspumba jaoks vajamineva elektrienergia ostmiseks.
Võrku tagasi müüdud elektrienergia eest makstakse börsihinda (miinus marginaal) ja lisaks maksab riik toetust. Kokku on võimalik saada kuni 10 s/kWh.
Arvutustesse on alati jäetud väike varu, tagamaks keskmisest külmemate talvede korral nullilähedane tulemus. Vastavalt ilmastikule võib mõnel aastal kulu joosta nulli, mõnel aastal jääda energiat n-ö üle ja mõnel aastal puudu.

Kuidas arvutada oma kodu energiavajadust, millist valemit kasutada, seda vaata siit.
Kuidas muutunud küttesüsteemid ja kütmine on lõhkunud ära korstnapitsid, sellest loe siit.
Allikad:paikesejaam.ee, www.koduinfo.ee
Artikkel ilmus EPLi erilehes Soe Kodu