Eile põles Viimsi vallas Haabneeme alevikus aastaid tühjana seisnud lasteaed. Tegemist on Toomas Toolile kuuluva endise Piilupesa lasteaiaga, mis seisab kasutuseta. Viimaste aastate jooksul on üsna palju avalikkuse tähelepanu saanud põlengud vanades tühjana seisvates hoonetes.
Mida räägib statistika? Päästeameti andmeil on viimasel neljal aastal kasutuseta hoonetes toimunud 138 tahtlikku süütamist: 2014. aastal 76, 2015. aastal 35, 2016. aastal 22 ja selle aasta 5 kuuga 5 süütamist.
Paar kuud tagasi avaldas kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi Facebooki lehel oma mõtteid mahajäetud ja lammutamisele minevates hoonetes aset leidvate põlengute teemal.
Lohakas suhtumine omandisse maksab kurjalt kätte. Hävib hoone, kahjustada võivad saada kõrvalmajad ning rikutakse ka maine. Hoolsa omaniku käe all juhtub ka õnnetusi vähem. Hooliv omanik teeb endast oleneva, et hoone oleks korralikult suletud. Lisaks on paigaldatud signalisatsioon ning ehitisel hoitakse silma peal, et probleemi korral koheselt reageerida – näiteks mõni lahti kistud aknaauk uuesti lappida. Tõenäosus, et lõket tehakse majas, kuhu pääseb kergesti ligi, on sada korda suurem, kui korralikult suletud hoones, nentis Risto Vähi.
Päästeamet tugineb tuleohutuse seadusele, kus on sätestatud, et kasutuseta hoonete avaused tuleb sulgeda selliselt, et hoonesse puuduks sissepääs kõrvalistele isikutele. „Kasutuseta hoonel oleks mõistlik vähemalt sulgeda avaused, mille kaudu muidu ilma abivahendita (redelid/nöörid) hõlpsalt sisse saab. Et avaused ka kinni püsiks, on hoone omaniku kohustus regulaarselt kontrollida oma valdusi,“ ütleb Päästeameti põhja ohutusjärelevalve büroo menetlusvaldkonna peainspektor Aivar Kukk.
Teoorias saaks sissepääsu tõkestatuks lugeda, kui need on OSB plaatidega või vineerplaadiga kinni löödud, aga praktikas tuleks mõelda ka sellele, et kas reaalselt paari-kolme kruviga õhuke plaat ka kedagi kinni hoiab. Aivar Kuke sõnul peaks võimalikud avad hoones sulgema veidi paremate ja vastupidavamate materjalidega. Kui vaja, siis ka äärmisel juhul kinni müürida või trellitada. Viimase puhul tuleb see teostada nii, et trellide vahelt ei saaks visata põlevaid aineid hoonesse.

Mida ette võtta? Alustada võiks vana kola tühjendamisega

Kasutuseta hoonete puhul oleks otstarbekas hooned seest kergesti põlevatest materjalidest tühjaks teha. Viimsi lasteaia või ka vahetus läheduses asuva kasutuseta koolimaja siseruumid on inventari täis ajast, mil neid eesmärgipäraselt kasutati. Aivar Kuke sõnul on tühjade ruumide põlemiskoormus kordades väiksem ning võimalus midagi põlema panna samuti minimaalne.
„Päästeamet omanikku lohakuse eest karistada ei saa. Võib-olla on ka liiast nimetada seda lohakuseks, valdav enamik omanikke näeb siiski kurja vaeva, et avaused suletud saaks, ent loetud tundidega on need teinekord lahti muugitud. Tallinna piires saab ilmselt munitsipaalpolitsei linna heakorraeeskirja järgi karistada, ent Päästeamet teeb omanikule pigem ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks. Seda siis sunniraha hoiatusega, mida laiemas pildis võiks nimetada motivaatoriks puuduse kõrvaldamiseks, mitte kohustuseks sunniraha maksta,“ räägib Aivar Kukk.
Päästeamet on seisukohal, et loomulikult oleks kõige mõistlikum kasutuseta hooned kas lammutada või renoveerida, sest kõigele muule vaatamata kujutavad tihtipeale kasutuseta ja ka kordi põlenud hooned endast varisemisohtu. Viimase puhul on Päästeamet ka omanikelt palunud vastavad hoiatused hoone fassaadidele või vahetusse lähedusse välja panna.