Saja-aastase arhitekti Ieoh Ming Pei 10 maailmakuulsat ehitist

Hiina päritolu Ameerika tuntud arhitekt Ieoh Ming Pei sai mõni kuu tagasi saja-aastaseks. Järgnevalt tutvustame kümmet tema kõige kuulsamat hoonet, mis on valminud Pei seitsmekümneaastase loomeperioodi jooksul.

Ieoh Ming Pei sündis 26. aprillil 1917. aastal Hiinas. Noorena rändas ta USA-sse, et esmalt Pennsylvania ülikoolis arhitektuuri ja hiljem Massachusettsi tehnoloogiainstituudis inseneriteadust õppida. Viimaks lõpetas ta endiste Bauhausi meistrite Walter Gropiuse ja Marcel Breuer käe all ka Harvardi disainikooli.
II maailmasõja lõpuni oli Pei USA kaitseuuringute komitee peenikesel palgal, 1948. aastal aga alustas arhitektikarjääri kinnisvaramagnaat William Zeckendorfi juures.
Oma arhitektuuribüroo avast ta New Yorgis 1955. aastal. Enne, kui firma 1989. aastal lõplikult Pei Cobb Freed & Partners’iks nimetati, jõudis see mitut erinevat nime kanda. Täiskohaga igapäevatööst tõmbus Pei tagasi 1956. aastal, jätkates siiski projektide konsulteerimist ning teeb seda veel praegugi, aastakümneid hiljem.

Selget geomeetriat hindav

Tunnustuste hulka, millega Peid aastate jooksul on pärjatud, kuuluvad sellised auhinnad nagu AIA kuldmedal aastast 1979, Pritzker Prize aastast 1983, arhitektuuri Praemium Imperiale aastast 1989 ja RIBA's Royal’i arhitektuuri kuldmedal aastast 2010.
Pei käekirjale on omane selge geomeetria – ringide, nelinurkade ja kolmnurkade kombinatsioonid, mis avalduvad nii kahe- kui kolmedimensioonilisena plaanidel, lõigetel ja korrustel.
Tema firma suursaavutuste hulka kuuluvad näiteks kaarjas kabel keset taevasse kõrguvaid klaasist pilvelõhkujaid, muuseumid, raamatukogud ja kogukonnakeskused kõikjal maailmas.

Le Grand Louvre, Pariis, Prantsusmaa 1989

Tõenäoliselt üks kõige tuntum ehitis Pei loomingust on lisa Musée du Louvre sissepääsule. Üsna vastuolulise ajalooga ning seda nii muuseumi juhtkonna kui avalikkuse arvates.
Klaasist ja metallist püramiid kõrgub ajaloolise sissepääsu kohal ja on disainitud selliselt, et sellest sisselangevat valgust kasutatakse maksimaalselt.

Bank of China Tower, Hong Kong, Hiina, 1990

367,5 meetri kõrguse pilvelõhkuja näol on tegemist ühega rabavaimatest taeva poole kõrguvatest hoonetest Hong Kongis.
See geomeetriline kompleks koosneb sissepoole suunduvatest kolmnurksetest elementidest, millest on üks igal järgmisel korrusel eemaldatud. Iga „kvartali“ tippu ehib kolmnurk. Samasugused vormid ronivad ka mööda klaasist seinu ruutmosaiikidena üles.

Suzhou Museum, Suzhou, Hiina, 2006

Pei uus hoone Hiina kunsti- ja käsitöömuuseumile on mõjutatud iidse linna kohalikest struktuuridest.
Must-valge kombinatsioon, millele toetub nurgeline klaaskatus, on laenatud kohalikelt traditsioonilistel hoonetelt. Kõigelt sellelt peegeldub vastu hoonet ümbritsev aed.

Museum of Islamic Art, Doha, Qatar, 2008

Muuseumi loomisel kasutas Pei jäika geomeetriat, mille aluspõhimõtteid võib leida traditsioonilistes islamimaailma mustrites. Keskse aatriumi kohal tõuseb hoone viiekorruseliseks.
Muuseum paikneb Araabia lahes asuval tehissaarel. Hoone on ehitatud kergetest paekiviplokkidest, mis pehmelt kõrbepäikeses peesitavad. Põhjaküljel katab hoonet klaasist „kardin“, pakkudes kõigi viie korruse galeriidest panoraamvaateid lahele.

Dallas City Hall, Dallas, USA, 1978

Pööratud kolmnurga kujuline hoone valiti välja seetõttu, et alumised avalikud paigad vajasid vähem ruumi kui ülemistel korrustel asuvad ametiruumid.
Tellistest hoone nurgelistelt külgedelt ulatuvad kõigi seitsme korruse ulatuses välja monumentaalsed vertikaalsed „uimed“.

Luce Memorial Chapel, Taichung, Taiwan, 1963

Tunghai ülikoollinnakus asuv kristlik kabel on üks Pei tagasihoidlikumaid hooneid. Kuid tegemist on siiski meistriteosega.
Kõik hoone telliskiviseinad on kaarjad, need tõusevad üles, et kohtuda klaasiga, mis ületab katuse ja sealt taas allapoole suundub. Seest on seinad kaetud betooniga. Seda eelistati puidule, sest viimane ei peaks vastu niiskusele ega maavärinatele.

Miho Museum, Kyoto, Jaapan, 1997

Muuseum asub Kiotost väljas, mägedes ning sinna pääseb tunneli kaudu, üle silla ja treppidest üles. Tänavu, aasta teises pooles toimub seal Louis Vuittoni moeetendus.
Kogu katus koosneb poolläbipaistvatest kolmnurkadest ning on viiteks traditsioonilisele Jaapani arhitektuurile. Galeriides on kasutatud paekivi ning katusest läbi kumav valgus toob selle struktuuri kenasti esile.

Rock and Roll Hall of Fame, Cleveland, USA, 1995

Parimad muusikuid ja teised tuntud tegelased, kes rokkmuusika arengut palju mõjutanud, on just selles Erie järve kaldal viibivas muuseumis omale koha leidnud. Pei eesmärgiks oli püüda hoone arhitektuuri liikumise energia.
Hiiglaslik kolmnurkne klaaspind koondub 162 meetri kõrguseks torniks, mille katuse all on enam kui 5000 ruutmeetrit näitusepinda, kontoriruumid, kauplus ja kohvik.

Kennedy Library, Boston, USA, 1979

Ehitatud USA 35. presidendi John F Kennedy auks. Hoones asuvas raamatukogus ja muuseumis asuvad ürikud tema valitsemisajast ja esemed tema elust.
Pei valis hoone arhitektiks perekond Kennedy pärast John F Kennedy mõrva 1963. aastal. Kuid projekt jäi aastateks riiulile seisma ning see ehitati algselt plaanitust erinevasse kohta tervelt 16 aastat hiljem.
Kennedy raamatukogu asub Bostnis veepiiril, sellel on klaasist aatrium, mida ümbritsevad madalamad osad.

National Gallery of Art East Building, Washington DC, USA, 1978

Tegemist on lisandusega American National Gallery of Art’ile, kuid vormiliselt on tegemist siiski märkimisväärselt erineva hoonega. Selle põhiplaan koosneb suurematest võrdhaarsetest ja väiksematest paremale kalduvatest kolmnurkadest, mille sisse tekivad nurgelised teemandilaadsed ruumid.
Hoone kivist nurgad tõusevad põhiplaanist kõrgemale, andes konstruktsioonile abstraktse ilme. Klaasist katus, mis koosneb samuti kolmnurksetest paneelidest, katad keskse aatriumiosa ja ühendab hoone kaks külgosa omavahel kokku.
Allikas: arhitektuuri- ja disainiajakiri Dezeen.com, Wikipedia