Kalevi keskstaadioni arhitektuurikonkursi võitis ideekavand "Katel"

Eesti Arhitektuurimuuseumis kuulutati täna välja Kalevi keskstaadioni arhitektuurikonkursi tulemused, mille võitis ideekavand pealkirjaga "Katel". Võidutöö autoriteks on Karli Luik, Johan Tali ja Martin McLean arhitektuuribüroost Kontekst ab OÜ. Staadioni ehituse esimene etapp, millega renoveeritakse staadion ja rajatakse uued tribüünid ning pealtvaatajate kohtade arv suureneb 15 000-ni, valmib laulu- ja tantsupeo ajaks 2019. aastal.

„Usun, et Kalevi keskstaadionile arhitektuurse lahenduse leidmine ei olnud võistlejatele kerge pähkel. Tegemist on monumentaalse rajatisega mitte ainult kalevlaste ja rahvatantsijate, vaid kogu Eesti rahva jaoks,“ sõnas ESS Kalev juhatuse liige, žürii esimees Aleksander Tammert. „Võistlus viidi läbi kahes etapis, mõlemas sai näha erinevaid kontseptsioone ja lahendusi, milliseks need kujunesid peale suuniste andmist lõppfaasis. Teise faasi jõudnud tööd olid kõik konkurentsivõimelised, kuid nagu spordiski, võidab parim. Olen veendunud, et Eesti rahvas saab väärilise staadioni.“

Kavandatud arendus on jagatud kaheks suuremaks etapiks:
I etapp. Staadioni ja tribüünidega seotud ehitusetapp spordiürituste ja tantsupeo läbiviimiseks (valmib 2019), millega renoveeritakse staadion ja rajatakse uued tribüünid. Pealtvaatajate kohtade arv suureneks 15 000-ni (lääne- ja idatribüünide I ja II tasand). Ehitusetapi realiseerimine on planeeritud linna ja riigi eelarvest.
II etapp (valmib aastaks 2026). Tekib võimalus suurendada istekohtade arvu tribüünidel erijuhtudel kuni 30 000-ni. Samuti kuuluvad etappi põhja- ja lõunatribüünide / varjualuste kavandamine. Teine etapp näeb ette ka erakapitali kaasamist ca 30 000 m² spordi- ja ärifunktsiooniga hoonestuse rajamiseks.
„Kalevi keskstaadioni näol on tegemist huvitava väljakutse ja riigi esindusrajatisega, ka konkursi eelarve oli võistluste ajaloos pretsedenditult suur. Seda enam üllatas žüriid tagasihoidlik osalejate arv –kokku laekus 11 tööd, kuid nende seas oli kahtlemata palju huvitavaid ja kvaliteetseid ideid,“ märkis Eesti Arhitektide Liidu president ja žürii liige Katrin Koov.
„Žürii langetas oma lõpliku valiku kvaliteedist ja tervikust lähtuvalt. Võidutöö oli oma maastikulise lahenduse poolest kõige tugevam,“ rääkis Katrin Koov. „Voolavat pargimaastikku tasakaalustavad selge joone ja ajatu arhitektuuriga mahud, luues rahvusstaadionile sobivalt väärika keskkonna. Suur ja avar staadionikatel liidab sealviibijaid, aidates tugevdada ühtsustunnet nii tantsupeol kui ka spordivõistlusel.“
Žürii hinnangul on võidutöös kavandatud eelkõige funktsionaalselt toimiv staadion, mis annab võimaluse pidada seal tantsupidusid: võimaldatud on tantsijate pääs staadionile nii tribüünide alt kui ka treppidest. Samuti arvestab lahendus teiste suurürituste vajadustega.
Hästi on läbi mõeldud maastikulahendus, mis moodustab osa Härjapea jõe uhtoru pargimaastikust, toetades esinduslikku ruumimuljet ja juhatades linna poolt tulevad külalised alates Tiigiveski pargist kohale mööda loomulikku jalgteede võrgustikku.
Žürii hinnangul pakkusid ideekavandi autorid välja ka võistluse elegantseima tuletorni, mille žürii soovitab ellu viia juba esimeses ehitusjärgus.