Igatahes on olukord nüüd nii kaugel, et Habemik hankis esialgu vajamineva puitmaterjali põranda, välisseinte ja vaheseinte jaoks. Mõõtudelt läheb 150x50 mm materjal kandvate vaheseinte karkassiks, 100x50 mm aga kasutusse põranda tegemisel ja välisseintes ning 50x50 mm siseseinte ehitamiseks. Olemas on ka tuuletõkkematerjal, kivivill (hetkel kokku 26 pakki) ning paar sotti sai puhtalt kruvide peale kulutatud.

Plaanid on selleks, et plaane muuta — ka kodu ehitamisel

Kuigi ma eelmises postituses targutasin pikalt-laialt sellest, kuidas järgmiseks võtame ette laetalade vahetuse, siis tegelikult on asjalood veidi teised ja laetalade vahetuseni jõuame alles mõne aja pärast.

Tööde järjekord on hetkel sealmaal, et brigaad kisub kõigepealt seinast 70 mm prussi ja kakub välja tõrvapapi. Seejärel lastakse kõik pilud ja praod makroflexi täis, laotatakse peale tuuletõkkeplaadid ning pannakse ennist ära võetud 70 mm pruss tagasi. Sinna peale siis 100 mm vill, aurutõke ja viimistlusmaterjal, mis meil on tõenäoliselt ikka see vana ja hea (?) kips.

Põrand loodi ja soojaks!

Sabas ootab ka must põrand, mis on vaja ühtlasesse tasapinda viia, sest hetkel on (eksomanike pandud) põrand mõnes kohas erinevatel kõrgustel. Samuti tuleb üle teha põranda soojustus, sest see vill on sinna küll visatud nii, kuidas juhtub. Kui must põrand saab korda, tuleb paika panna postid (tulevased siseseina prussid), mis lage toetaksid, et välja vahetada mädanenud laetalad. Põhjalikum põrandaga tegelemine jääb tõenäoliselt järgmisesse nädalasse, sest peatähelepanu all on hetkel välisseintel. Noh, ja kui põrand on oolrait, siis alles jõuame lae kallale.

Selle nädala alguses osalesime oma eelmise kodu korteriühistu koosolekul, mille juhatuses Habemik veel endiselt istus. Aga enam mitte. Meie majanaabriteks olid peamiselt pensionil prouad. Naabritädidega tuligi jutuks meie eelmise kodu ehitus ja see vaev, mida nägime. Ahhetati ja ohhetati omajagu. Endal nagu polegi enam meeles see 6 kuud pea igapäevast rügamist. Eks meelde jääb ikka see ilusam pool. Näiteks see, kuidas pool aastat ilma telekata elasime ja tööpäeva õhtuti tunde diivanil jutustasime või voodis läpakast osade viisi Homelandi neelasime...

Järgmise korrani!

Vaata Kadi kodukollasesmajas blogi SIIT