Mürgistusennetusnädal: kõige rohkem taimemürgistuse juhtumeid on 1–4-aastaste lastega

20. märtsil algava mürgistusennetusnädala fookuses on taimemürgistused ja nende vältimine. Kõik mürgistused on ennetatavad ja mürgistusteabekeskuse spetsialistid jagavad ennetusnädalal soovitusi mürgistuste vältimiseks.

„Mürgistusennetusnädalatel juhime inimeste tähelepanu sagedastele mürgistusõnnetustele ja anname nõu, kuidas neid vältida. Samuti julgustame mürgistuse või selle kahtluse korral helistama mürgistusinfoliinile 16662. Inimeste hulgas on levinud mitmesuguseid müüte seoses kevadlillede mürgistustega, kus ohtu tegelikult ei ole. Sageli piisab taimemürgistuse korral kodusest ravist mürgistusinfoliini spetsialisti nõuandeid järgides. Mürgistusinfoliinile helistades saab selgust ohu olemasolust või asjatust kartusest, mistõttu pöördutakse haiglasse vähem,“ selgitab Mare Oder.

Kevadel sagenevad taimemürgistuse juhtumid

„Kevade algus tähendab mürgistusteabekeskuse jaoks sagenevaid taimemürgistuse juhtumeid, sest värskete võrsete toiduks korjamisest tuntakse suurt rõõmu. Paraku ajavad sarnased võrsed ja lehed inimesi segadusse ja nii korjatakse kevadel toiduks ka taimi, mis tegelikult söömiseks ei sobi. Aga õnnetusi juhtub ka toataimedega, kas hooletu ümberkäimise või tähelepanematuse tõttu ja seda aastaringselt,“ ütleb Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Mürgistusinfoliini statistika näitab, et suurem osa taimemürgistusi on seotud piibelehe, karuputke, ussilaka, jugapuu ja levinud toataime sulgvõhaga.

Uudishimulikud väikelapsed

Kõige rohkem on taimemürgistusi juhtunud 1–4-aastaste lastega. „Väikelaste jaoks on maitsmine üks maailma avastamise viisidest, mistõttu maitstakse ära nii haardeulatusse jäävad toataimed, aga ka õues kasvavad taimed, lilled ja marjad. Lapsega aeda või loodust nautima minnes tasub talle selgita, et taimi ja marju ei tohi suhu pista enne, kui on vanema käest küsinud, kas tohib ning on kindel, et need on söödavad,“ selgitas Mare Oder.

Enamus täiskasvanute ja lastega seotud taimemürgistustest saavad vastuse mürgistusinfoliinil 16662. Tänu mürgistusteabekeskuse spetsialistide nõuannetele piisab taimemürgistuste puhul enamasti kodusest ravist, jälgimisest ja puudub vajadus haiglasse pöörduda.

Kuhu pöörduda ja mida teha kahtluse korral?

Eestis tegutseb ööpäevaringne mürgistusinfoliin 16662, millele helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades [phone]).

„Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega,“ julgustas Mare Oder infoliini kasutama.

2022. aastal tehti mürgistusinfoliinile ligi 4000 kõnet, mis on veidi rohkem kui eelneval aastal. Samal ajal on vähenenud oluliselt mürgistusjuhtumitega haiglatesse või perearsti poole pöördumised. Eestis korraldatakse mürgistusennetusnädalat alates 2018. aastast ning selle ajaga on ära hoitud tuhandete inimeste jõudmine haiglasse.