Uutel majadel valitakse järjest enam katuste ja välisseinte katmiseks sama materjal, et anda neile kaasaegne minimalistlik välimus. Üks parimaid võimalusi selleks on sileda katusekivi kasutamine ka fassaadidel, mis ühtlasi muudab maja välisseinad praktiliselt hooldusvabaks.
Tallinna lähistele Assakule endale uue kodu rajanud Aimar Arakul oli alguses mõte teha majale tellistest fassaad, aga see ei sobinud hoonele planeeritud lamekatusega. „Jalutasime Uuesalu elurajoonis ringi ning nägime katusekividest fassaadi, mis meile mõlemale elukaaslasega meeldis,“ meenutas Arak. „Arutasime seda võimalust arhitektiga ning saime infot teiste katusekividest fassaadidega majade kohta, et neid vaatamas käia. Paljud nende välisseinad olid kaetud tasapinnalise betoonist katusekiviga, kuid meie otsustasime sileda keraamilise katusekivi kasuks. Keraamiline kivi tundus kuidagi meeldivam ning selle eelistamisel mängis suurt rolli äärekivide disain, kuna meie fassaadil on paljudes nurkades üleminek lehisevoodrile. Lõpptulemus sai väga hea.“
Lisaks ägedale ja eristuvale disainile peab majaomanik katusekivist fassaadi eeliseks pikka eluiga ja vastupidavust „Loodan, et see fassaad on väga pikaajaline ning hooldusvaba,“ rääkis ta. „Käid lihtsalt välisseinad survepesuriga üle ega pea seda uuesti värvima nagu puitvoodrit.“
Lisaks eramutele on katusekivid leidnud kasutamist ka kortermajade fassaadidel, näiteks Tartu vanalinnas Lutsu 12 asuva korterelamu välisilmes. „Kasutasime sellel hoonel katusekivi nii katusel kui fassaadil eelkõige arhitektuurist, aga osaliselt ka selle materjali vastupidavusest lähtuvalt,“ selgitas hoone kavandanud arhitekt Madis Eek arhitektuuribüroost Eek & Mutso. „Sile katusekivi sobitus hoone arhitektuuriga kõige paremini ning valitud savipunane värv lähtub maja ümbritsevast vanalinnakeskkonnast ja samuti arhitektuursest lahendusest. Ka hind oli mõistlik.“
Katusekividest fassaadid on samas hinnaklassis laudise ja krohviga
BMI Monieri müügijuhi Erkki Tepperi sõnul arvatakse sageli, et katusekivid on liiga kallis materjal fassaadide katmiseks, ent enamike fassaadimaterjalide hinnatõusu tõttu on see lahendus täna samas hinnaklassis teiste enimlevinud fassaadilahendustega. „Kui võrrelda Eesti fassaadimeistrite avalikke hinnakirju, siis võib öelda, et välisseinte katmine nii eelnevalt värvitud voodrilaua, kergkrohvi kui ka siledate katusekividega on samas hinnaklassis vahemikus 11–30 €/m2,“ ütles Tepper. „Ka soojustuse ja aluskonstruktsiooni maksumus on nii laudise kui katuskivide puhul sama ning sarnases suurusjärgus krohvi alla paigaldatava vahtplastist isolatsiooniplaadiga (EPS). Tellisfassaadide kasutamist piirab oluliselt kallim maksumus, kuna fassaadikivi enda hind algab 30 €/m2, ent selle ladumine on umbes kaks korda kallim teiste enimlevinud materjalide paigaldusest.“
Katusekivid on jõudnud ka avalike hoonete fassaadidele
Katusekivist fassaadid ei ole täna sobilik lahendus ainult elumajadele, vaid see on jõudnud ka ühiskondlike hoonete seintele. Suures mahus on keraamilise katusekiviga kaetud Jõhvi põhikooli uus hoone, mille kavandas Kauss Arhitektuur.
Kaussi büroo arhitekti ja partneri Lauri Eltermaa sõnul sooviti kasutada just keraamilist fassaadikatet, kuna see mõjub eheda, väärika ja elavana. „Katusekivi profiili valisime eelkõige välimuse põhjal,“ selgitas ta. „Lisaargument Turmalini keraamilise kivi kasutamiseks oli, et see on tumeda sisuga, mistõttu jäävad aja jooksul välisseintele tekkida võivad kahjustused vähem näha.“
Kauss Arhitektuur on projekteerinud katusekivist fassaadi ka Jüri tervisekeskusele ja mõnedele eramutele. „Selle lahenduse plussiks on soovitud välimus ja see, et keraamilisest kivist fassaad on ka kauakestev,“ lausus Eltermaa.
Kas katusekivi võiks tulevikus leida kasutamist ka kuskil mujal peale katuste ja fassaadide, näiteks siseseinte katmisel? „Katusekivi interjööri paigaldamine tundub põnev mõte, kui ka arhitektuur seda toetab,“ leidis arhitekt Lauri Eltermaa. „Nii saab tekitada seose seos välis- ja siseviimistluse vahel. Interjööris katusekivide kasutamine on ka ehituslikult lihtsam, kuna ei pea rajama seinte tuulutust.“
Katusekivi on kõige pikema eluaega fassaadimaterjal
Fassaadilahenduse valikul tasub lisaks soovitud välisilmele arvestada ka materjali vastupidavust ajale ja ilmale ning edaspidist hooldusvajadust. Üheks pikima eluaega fassaadimaterjaliks võib pidada katusekive, mis annavad välisseintele kõik kivikatuste eelised.
BMI Monieri müügijuhi Erkki Tepperi kinnitusel tagavad juba tehases katusekivile pealekantud pinnaviimistluskihid hea kaitse UV-kiirguse ja pleekimise vastu ning sulgevad kivi poorid, mis takistab mustuse ja sambla levikut. „Aja jooksul saab fassaadi värskendada kivikatustele mõeldud pesuvahendiga, mille kasutamiseks pole alati vaja isegi survepesurit,“ selgitas Tepper. „Katusekivi on tugev ning peab hästi vastu nii laste pallimängudele kui löökidele vastu seina. Kui autoga hooletult tagurdades peaks õnnestuma mõnesse kivisse mõra tekitada, saab katkise kivi lihtsasti ära vahetada.“
Fassaadile pannakse kivid sarnaselt nagu katusele, kuid aluskatte asemel paigaldatakse soojustusele vertikaalsetele pindadele mõeldud tuuletõkkekangas kaaluga vähemalt 110 gr/m2. Selle peale käivad distantsliistud ja roovid, mille külge kinnitatakse spetsiaalsete klambritega juba kivid. Nii on fassaad tulevikus vajadusel kivi kaupa kergesti lahtivõetav ning välisseinad alt ventileeritavad, mis hoiab ära puitkonstruktsioonide ja soojustuse niiskuskahjustusi ning hallitusseente levikut.