Esmalt vaadake üle kõik kodused elektriseadmed. Neid seadmeid, mis eraldavad ruumi palju soojust, tuleks suvel kasutada võimalikult vähe. Mikrolaineahju, gaasipliiti või elektripliiti võiks kasutada ainult hommikul või õhtul, kui õhutemperatuur on madalam, ja seda eriti siis, kui köök on väike. Hõõglambid, kui teil neid veel on, tuleks vähemalt soojaks aastaajaks asendada energiasäästlikega.

Köögitehnikast võtke aktiivsemalt kasutusse kannmikser ehk blender. Suvekuumuses ei soovi me rikkalikke õhtusööke ega kuumi suppe, nii et kannmikserist saab suurepärane abimees mitte ainult tervislikult toitujatele, vaid ka maitsvate smuutide, värskete mahlade ja piimakokteilide austajatele. Mitmekesistage oma suvist toidulauda, purustage kannmikseris erinevaid puuvilju, marju ja muidu igavat rohelist ning täitke oma keha terveks aastaks kasulike vitamiinidega! Jooge ka rohkem puhast vett!

Konditsioneer või ventilaator? Suvi võib ilma konditsioneerita olla väga ebamugav, eriti kui korteri aknad avanevad ühele poole ja pole võimalust tuuletõmbust tekitada. Muide, tuuletõmme on kaheldav nauding – ka kuuma ilmaga on võimalik külmetuda. Lihtsam variant on ventilaator. Pealegi on tänapäevased mudelid väga väikesed ja vaiksed, ometi piisava võimsusega. Väljaspool hooaega on neid lihtne kappi või panipaika panna. Päeval ei tohiks ruume õhutada. Tube saab õhutada, avades öösel aknad ja uksed; päevakuumuses tuleks need taas tihedalt sulgeda.

Niisutage oma eluruumides õhku! Õhuniisutaja on mugavuse loomisel asendamatu abimees: see taastab soodsa mikrokliima, niisutab nahka ja on eriti vajalik neile, kelle aktiivsus kuumade päevade saabudes väheneb. Kui teil on kodus taimi või loomi, on ka nemad teile niisutaja eest tänulikud. Toalillede kõrvale võib paigutada mitu madalat ja laia veenõu. Soovitatakse isegi niisutada aknakardinaid, kuivatada pesu avatud ustega toas või riputada akendele või radiaatoritele märjad froteerätikud. Ventilaatori ette võib panna nõrga soolalahusega vaasi, samuti võib täita vanni külma veega ja vannitoa ukse avatuks jätta. Aurustunud vesi alandab toatemperatuuri pooleteise kuni kahe kraadi võrra. Kui korteris on õhk liiga kuiv, kannatavad hingamiselundid ja uni on häiritud. Kui me aga õhu üle niisutame, muutuvad toad troopikaks, mida on veelgi raskem taluda. Õhuniisutajat ei peaks talveks riiulisse panema – ka kütteperioodil on korterite õhk kuiv.

Korteri päästmist liigse päikesekiirguse eest alustage rõdudest ja lodžadest. Enne kuumuse saabumist vaadake üle ka akna- ja ukseavade ümbruses olevad tihendid. Kui aknad on paigaldatud kõiki tehnoloogilisi peensusi järgides, ei imbu väljastpoolt kuum õhk sisse isegi kõige mikroskoopilisemate pragude korral. Ka korralikult soojustatud uks töötab nagu termos, hoides jahedust sees.

Hankige omale korralikud aknakatted! Kaitse peaks olema mitmekihiline, parim on kardinatega kombineerida reguleeritavaid ruloosid või põrandani ulatuvaid Rooma kardinaid. Päevast päikesevalgust tuleks lasta tuppa minimaalselt. Suveks võiks akende ette panna paksemad, päikesekiiri mitte läbilaskvad aknakatted. Suurim osa päikesevalgusest koondub läbi topeltklaaside akende ülemisse ossa, nii et püüdke väljastpoolt varjutada vähemalt seda ala visiiri, varikatuse või ronitaimedega. Ärge eirake aknavõrke! Mis võib olla häirivam kui sumisevad kärbsed teie hommikusöögilaual või sääsepinin öösel? Ja kui teil on kass, kellele meeldib lamada avatud aknal päikese käes, on turvavõrgud hädavajalikud.

Eriti kuuma ilmaga pange oma voodipesu hommikul kinnises kotis külmikusse ja tehke voodi uuesti üles enne magamaminekut. Mõnusat jahedust pakuvad suvel ka linasest ja looduslikust siidist rõivad. Vaibad on suvehooajaks parem põrandalt eemaldada, sest paljajalu on kuumuses meeldivam olla. Põrandat võiks niiskelt puhastada vähemalt korra päevas.