Plaanid vannitoa remonti? Häid nippe, mida kõrva taha panna
Vannitoa remontimine ei ole niisama lihtne, et plaat seina ja santehnika sisse. Selles ruumis tuleb arvestada vee ja niiskusega ning igal sammul mõelda, kuidas see aluspinnast eemale hoida. Vaatame lähemalt, milliste nüanssidega tasuks remonti tehes arvestada.
Hüdroisolatsioon
Vannituba on iga kodu kõige niiskem ruum, kus tuleb erilist rõhku panna niiskuskaitsele. Seinte hüdroisolatsiooni tagamiseks ei piisa tavaliselt vaid seintele keraamiliste plaatide paigaldamisest, sest plaadisegu ja vuukide täitmiseks kasutatav täitematerjal on poorsed ning võimaldavad veel ja niiskusel aluspinda tungida. Kui vesi ja niiskus plaatide vahele tungib, on see soodne pinnas hallituse, mustuse ja bakterite tekkele ning levikule. Lihtsam on nende teket vältida, kui neid hiljem eemaldada.
Seepärast on soovitatav katta sein kahe kihi hüdroisolatsioonimastiksiga. Tasub meeles pidada, et kui plaanid kasutada vannitoa seinte katmiseks plaate, siis tuleb plaatimist alustada teisest reast. Esimene rida plaaditakse pärast põranda plaatimist. Kui varasemaid kogemusi plaatimisega ei ole siis on soovituslik jätta see töö spetsialistidele teha.
Teine võimalus on seinad värvida. Enne värvimist töödeldakse seinapind veekindla pahtliga siledaks, lihvitakse ja kantakse peale kruntvärv. Pärast kruntimist (soovitatavalt kaks kihti) tuleb akrüülida nurgad. Ettevalmistustöödele järgneb värvimine. Vannituba peab tavapärasest tihedamini puhastama, mistõttu tuleks sinna valida kõrgema läikeastmega värvid. Nende värvidega on kerge töötada ja pindasid hiljem ka lihtsam puhastada.
Lagi ja põrand
Ühena viimastest tehakse vannitoas põrandatööd. Kui kasutad põrandal plaate tuleb enne plaatimist paigaldada ka hüdroisolatsioon. Seda on mõistlik teha peale muude tööde lõpetamist, sest pidev liikumine võib põrandat kahjustada ja nii võib ka hüdroisolatsioon oma veekindla funktsiooni kaotada. Kindlasti tuleb katta sise- ja välisnurgad tugevduskangaga ning meeles tuleb pidada, et hüdroisolatsioon peab olema pidev ehk katkematu.
Põrandale võiks hüdroisolatsioonimastiksit panna vähemalt kaks või ka kolm kihti, sõltuvalt sellest kuidas tootja on ette näinud. Lisaks hüdroisolatsioonimastiksile on kaubanduses saadaval ka spetsiaalne kangas, millega kaetakse märja ruumi seinad ja laed. Erinevalt hüdroisolatsioonimastiksist paigaldatakse seda vaid üks kiht ja järgnevate töödega võib alustada juba mõne tunni möödudes.
Isegi, kui sul ei ole vannitoas dušinurka vaid hoopis vann, oleks põranda plaatimisel mõistlik luua kalle, et tagada vee äravool. Nii ei saa vesi ja niiskus põrandasse tungida ning põrand püsib kauem terve.
Vuukimine ja vuukide puhastamine
Vuukimisel alusta seintest. Segu tõmmatakse painduva pahtlilabidaga risti üle kõikide vuukide. Üleliigne segu eemaldatakse käsna abil. Vuugi kuivamisel kasutatakse puhastamiseks võimalikult kuiva käsna. Kui käsn on niiske, võib selles olev niiskus tungida vuugisegusse ja muuta selle vedelaks, mistõttu voolab segu vuugi vahelt välja. Kui vuugisegu on kõvastunud, kasutatakse kuiva lappi, et üleliigne tolm eemaldada. Kui tolmu liiga vara puhastama asuda, võib see tungida vuugisegu sisse ning muuta segu värvust.
Järgmisena tuleb katta nurgad silikooniga. Kui pinnad on kenasti ära puhastatud, siis tasub paigalda piirajaks teip, et silikoonvuuk jääks ühtlane. Selle laius võiks olla kolm millimeetrit. Pärast ühenduskohtadesse silikooni lisamist, võib need kohad kergelt niisutada seebiveega ja seejärel kergelt sõrmega üle tõmmata. See annab ühtlasema ja siledama tulemuse. Kõige lõpuks tuleb eemalda teip.
Sanitaartehnika
WC-poti vahetamine võib olla üks tülikamaid töid vannitoas. Enne selle alustamist tee selgeks, kas praegune pott on P- või S-kujulise haisulukuga. Haisuluku konstruktsiooni puhul on oluline, kas äravool suundub seina või põrandasse. Aastate jooksul on ehitusstandardid muutunud ning nõukogude ajal ehitatud majades on WC-potiga ühendatud torud teistsuguste mõõtmetega kui tänapäevaste pottide avaused. Kui õnnestub leida pott, mille toru läbimõõt on sama suur kui vanasti, tuleb reeglina ka toru või vähemalt selle avaus ära vahetada. Kui sellist potti leida ei õnnestu, tuleb ette võtta kulukad ja ajamahukad torutööd. Kui elad ühise torustikuga kortermajas, pead ehitustöödeks saama loa korteriühistult ja ka naabritelt, sest sinu tehtavad tööd võivad tulevikus mõjutada torustike üldist seisukorda.
Potid fikseeritakse põranda külge kahel moel - poltide ja liimiga/silikooniga. Liimi kasutamisel on eeliseks asjaolu, et paigaldamisel ei pea auke puurima, mis võimaldab valida suurema hulga pottide vahel. Sellega hoitakse ära võimalikku kahju nii põrandaküttele kui -plaatidele. Mustus ei saa poti ja põranda vahele koguneda, sest liim tekitab kaitsva kihi, millest mustus läbi ei pääse.
Vannituppa on võimalik palju ruumi juurde saada, kui vahetada vann dušinurga vastu. Vannis on küll mõnus lõõgastuda, kuid suurem põrandapind võimaldab vabamalt liikuda või lisamööblit paigaldada. Kaubanduses on saadaval suur hulk dušinurkasid, mille saab hõlpsasti olemasoleva veesüsteemiga ühendada.
Kui kõik need tööd tehtud, too vannituppa mööbel, näiteks kapid ja riiulid. Mööbli paigaldamine on mõistlik viimaseks jätta, sest siis ei jää see teiste tööde tegemisel ette ning ka mööbel ise ei saa kahjustada.
Vannitoas on mitmeid töid, mis nõuavad erilahendusi või -teadmisi, seega on suuremate tööde puhul mõistlik nõu küsida asjatundjatelt. Kehvasti või ebakvaliteetselt tehtud tööd võivad kaasa tuua veelekkeid, mis ei mõjuta ainult sinu, vaid ka alumiste naabrite kodu. Kogenud asjatundjad aitavad neid probleeme vältida.
Allikas: Hange.ee
