APPI, me ostsime maja | Terrassi ja peenrakastide värskendamine ning muud suve-eelsed õuetööd

Kui kevad on käes, tekib kange tahtmine siseruumis tööd pausile panna ja tegemistega õue kolida. Majas on parasjagu käsil pööningu väljaehitamine eluruumiks. Soojustus on tehtud ja päevakorral on 110 m2 laudise panemine, mis on üpriski monotoonne töö. Vahelduseks sai üht teist hoopis aias korda saadetud.

Kui oma linnakorteris peatudes ei pane ma kevadet õieti tähelegi, siis majaga on hoopis teised lood. Linnapoisina on rikkalikus aias tore vaadata, kuidas iga päev midagi uut õide puhkeb. Muidugi käib kevade alguse juurde ka terve rida aiatöid, mis ära tuleb teha ja selleks, et terrassid saaks hooldatud, peenrad värske mullaga täidetud, oksad põletatud, kulu kottidesse pandud, muru väetatud, aiamööbel hooldatud jne.. kulub ikka vähemalt nädal aega. Maja omamine ja aia hooldamine tundub, et on kohati täistöö. Minu jaoks üsna tore ja meeldiv täistöö ja kindlasti huvitavam, kui korteris igavusest diivanil logeleda ja tülpinult kanaleid vahetada.

Ühe suure tööna sai ette võetud aiamööbli, terrassi ja peenrapiirete hooldusõlitamine. Sel aastal kattis lumevaip maad päris pikalt ja eelmisel aastal võõbatud õlikihist polnud enam midagi järel. Et uuel hooajalgi puitu ilmastikumõjude eest kaitsta, siis hooldusõlitamine on suhteliselt kohustuslik tegevus. Õnneks oli mul kuuri all olemas terve sortiment musta ja pruuni terrassiõli ning suuremad kulutused poes jäid sel aastal ära. Survekaga terrass puhtaks, päev kuivamist ja järgmisel päeval sai juba terrassile tuttuue välimuse antud. Ainult pintsli asemel sai sel aastal proovitud üht spets õlitamiseks mõeldud lapikest, mis varre otsa käib. Sellega sai mugavalt timmida õli kogust, et liiga palju ei saaks ja plekke ei jääks.

Survepesuriga sai puhastatud muudki. Lõkkeplats ja sügisel liiga kauaks välja jäänud aiamööbel oli jäänud rästaparve elutegevuse jälgede alla. Rästad käivad siin sügiseti pihlakatega maiustamas ja kõik, mis süües tagantpoolt välja tuleb, ei jää mitte kahjuks ainult murule väetiseks, vaid ka aiamööblile ja lõkkeplatsi sillutisele neid rikkalikke söömaaegu meenutama. Surveka ja harjaga sai need ära puhastatud. Mööbel oli peale õlitamist jälle nagu uus.

Kui juba suuremat sorti õlitamine käsil oli, sai üle võõbatud ka peenrakastid. Ehk püsivad tänu sellele mõne aasta kauem. Sel aastal läksid peenrakastidesse erinevad salatid, maisid, sibulad ja kartulid. Minemas on veel oad, kõrvitsad, kurgid ja arbuusid. Pisut sai ka merekive juurde pandud ja peenrakastide ümbrust värskendatud.

Talv näitab majas ja õueski kätte mitmed kitsaskohad. Kuna väravaesine ujutas sügisvihmade ja kevadise sulaga korralikult, siis sai väravaesist pinnast pisut tõstetud ning kruusa ja kividega kaetud. Nüüd saab tuppa olenemata ilmast kuiva jalaga ja ei pea mudamülkasse ära uppuma.

Vahepeal sai mõeldud ka päikesepaneelide peale. Kuigi õhk-vesi soojuspump on end igati õigustanud ja elektriarved jäid vana fikseeritud hinnaga paketiga talvekuudel vaid 80-200 euro vahele, siis suvel lõpeb vana pakett ja tuleb teha uus, mis lennutab hinnad kolme-neljakordseks, eeldusel, et need ei tõuse. Aga juba hirmutatakse, et võivad tõusta. Niisiis sai paneelide jaoks katust mõõdetud ja hinnapakkumisi võetud. Aga sellest teeme juttu juba järgmisel korral, kui on teada, kuidas kogu protsess kulges, mis on prognoositav tootlus ja mis see kõik maksma läheb ja kui pika aja peale end ära tasub. Elame-näeme!