Kinnisvara ostmine muutub vaid jõukate pärusmaaks. Ka üüriturule vaatajad peavad hindades pettuma

Kinnisvarahinnad on kasvamas, nagu ka üha kallinevad kõrvalkulud, kütus ja toit. Kiire hinnakasv igas sektoris viib meid paratamatult olukorda, kus kinnisvara jõuavad endale soetada vaid ühiskonna jõukamad kihid ning ülejäänud peavad leppima üürimisega. Kuid ka üüriturult mõistliku hinnaga korteri leidmine on muutunud aina keerukamaks, sest üüriturg on soodsatest korteritest tühjaks tehtud.

Keskmised ruutmeetrihinnad on kasvamas kõikjal. Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis aprillis 4% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2077 €/m².

Märtsis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2003 €/m². Kui märtsis tehti indeksilinnades kokku 1640 korteriomandi tehingut, siis aprillis oli tehingute arv 1481. Võrdluseks – 2021. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1669 korteriomandi tehingut.

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 233 protsendi võrra kõrgemal.

Ka kõige tavalisema korteri soetamine käib üle jõu

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et hoolimata kevade kohta ebatavaliselt madalast tehingute arvust surub pakkumiste vähesus siiani kinnisvarahindu ülespoole. „Samas on oluliselt suurenenud inimeste hulk, kes ei taha või suudagi enam tekkinud hinnataseme pealt tehingusse minna. Kui nii edasi, siis varsti käib ka kõige tavalisema korteri soetamine keskmisele inimesele üle jõu ja elama jäädakse sinna, kus on juba aastaid elatud,“ sõnas Sooman.

„Kõik on kallimaks läinud, alates kütusest ja lõpetades piimaliitriga ning selle valguses pidevalt rekordeid tegeval kinnisvaraturul kanda kinnitada ei ole paljudel enam võimalik,“ selgitas ta. „Hetkel näib, et oleme liikumas vana-Euroopa suunas, kus kinnisvara soetamine on jõukate inimeste pärusmaa ja ülejäänud rahvas peab leppima üürniku staatusega,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 18 aastase ajaloo.

Üüriturg on odavatest korteritest tühjaks tehtud

Peale sõja algust kasvas märkimisväärselt huvi eelkõige Tallinna soodsamate üüripindade vastu. Täna tuleb odavaid üürikortereid tikutulega taga ajada ja arvestada, et hinnad on tõusnud soodsamas segmendis suisa 30% võrra.

Pindi Kinnisvara maakler Anton Novikov ütles, et kui veel veebruaris olid äärelinnade kehvemas seisukorras, kuid elamiskõlblike 1- ja 2-toaliste standardsuurustega korterite kuuüüride alampiirid vastavalt 150 ja 300 eurot, siis nüüd on selliste korterite odavamad pakkumised kasvanud sõltuvalt tubade arvust 200 ja 400 euro peale. „Kui aga otsida heas seisukorras elamispindu, tuleb alampiirile 150-200 eurot otsa liita“, sõnas ta.

„Hinnatõus on olnud väga järsk, sest enamus põgenikke pidi koduriigist lahkuma kiiruga ning neil puuduvad ka stabiilsed sissetulekud, mistõttu muutus turg kõige aktiivsemaks just odavamas segmendis,“ selgitas Novikov. „Selles tootegrupis on turg tühi. Varem ei olnud kõige odavamad korterid eriti atraktiivne kaup ja neid oli valikus palju, kuid nüüd on olukord vastupidine. Kui veebruari lõpus oli Tallinnas 1300 vaba üürikorterit, siis nüüd on neid umbes 750. Langus on olnud just peamiselt soodsamate varade arvelt,“ lisas ta.