Mõlemad muidugi, sest kummalgi on omad eelised. Kui kodus on ruumi, võiks ehitada lausa kaks eraldi pesemisruumi, ühe igapäevaseks kiireks dušitamiseks, teise tõsisemaks vannis mõnulemiseks. Kui ruumi on vaid ühe ruumi jaoks, saab sinna sõbralikult kõrvuti paigutada nii duši kui vanni. Võimalusi elamusliku vannitoa või dušinurga ehitamiseks on pea piiramatult.

Lapsele vann, suurele dušš?

Kui lugeda uuringuid, mida on tehtud kummagi liiga, vanniinimeste ja dušieelistajate kohta, leiab ridamisi huvitavaid fakte, mis panevad mõtlema inimloomuse keerdkäikude üle üldisemalt. Näiteks eelistavad beebid ja väikelapsed vannis käia — see on soe, turvaline, lõbus. Dušš aga mõjub hirmutavalt: taevast langev veejuga katab silmad ja sulgeb nina ning kui siis veel juukseid ka šampooniga pesta, muutub olukord nii väljakannatamatuks, et väikene inimene pistab ennastunustavalt röökima. Milline piin!

Mingis eas toimub aga murrang ning täiskasvanuks saades eelistab kaugelt rohkem kui pool pesijatest juba dušši. Sel on mitmeid eeliseid — kiirus, mugavus, ka arvatatav veesääst. Vann muutub pigem luksuseks, meeleoluloojaks. Vannis käimine tekitab juba eos heaolutunde, samas kui duši all pesemine seostub argipäevaga.

Neis tõekspidamistes on terake tõtt, ent enamasti on tegu siiski eelarvamusega, nagu ei tohiks täiskasvanu vannist või ka tunnisest massaaždušist mõeldagi. Ning on neidki, kelle jaoks vann pole mõnude allikas, vaid hoopiski sogamine omaenese räpases vees. Selliste puhtusefriikide jaoks on dušš kui päästerõngas: puhas vesi langeb alla ja viimne kui mustus uhutakse hooga maha.

Mõlemal on omad plussid

Dušš on kasulik su nahale: nahaarstid on seisukohal, et tundliku nahaga inimeste jaoks on voolava vee all viibimine parem kui vannis ligunemine. On haigusi — näiteks ekseem, allergiad —, mis soojas vannis hoopiski ägenevad. Kui räägime puhtaks pesemisest, siis ei ole vahet, kas sulistada vannis või käia duši all. Erinevus on aja- ja veekulus, ent päevatolmu uhuvad maha mõlemad võrdselt.

Vanni armastajad viitavad tihti heale tundele, mille vees mõnulemine tekitab. Teadlased on uurinud inimeste emotsioone veeprotseduuride käigus ja jõudnud selgusele, et mõlemad, nii dušš kui vann, mõjutavad meid positiivselt. Soe vesi rahustab ja lõõgastab, jahe vesi aga tõstab energiataset ning mõjub igati virgutavalt.

Kuidas aga on lugu keskkonnaga? Teoreetiliselt on dušš säästlikum, sest koguseliselt kasutab inimene paariminutilise pesu käigus vähem vett kui vannis. Samas, kui istuda kunstvihma all pool tundi, pole enam suurt vahet. Tänapäeva vannid aga on ehitatud silmas pidades moodsat hoidlikku mõtteviisi — disainerid otsivad ideaalset kuju, mis võimaldaks vähema veega tekitada suure vanni efekti ning materjalid, millest vanne valmistatakse, hoiavad vee kauem õigel temperatuuril.

Kust ka ei vaataks, nii vann kui dušš on ühtmoodi toredad ning eri olukordades kasutatavad. Argipäeval sipsti duši alla, puhkehetkel aga vanni. Ühes korralikus kodus jagub ruumi mõlema jaoks.

Millist dušši või vanni valida?

Esimene kriteerium on, et dušš peab sobima kodu ja koduomanikuga. Minimalistlik vormitäius on taas moes, nõnda võiks esimese asjana kiigata Balteco moodsa Concept-seeria toodete poole. Tosin erinevat väljapeetud stiiliga dušinurka sobituvad elegantselt ja peaaegu märkamatult oma kohale. Pealegi, vali ise mõõt ja tehakse valmis.

Kel plaanis koju ka vann tuua, siis sama Concept-seeria kõrvale sobib imehästi Balteco patenteeritud tehnoloogiaga valmistatud innovaatiline kivimassist vann. Muidugi võib selle vanni panna ka üksi keset tuba seisma või sobitada vanasse majja — õhuliselt ja samas suursuguselt mõjuv ning meistri käe all valminud kivivann on igal juhul väärt sisustuselement. Kuigi, kui see kord juba kodus, siis pole kahtlustki, et see agarat kasutust leiab.

Autor: Ylle Rajasaar



Jaga
Kommentaarid