Enne jaanipäeva tahtsime terrassi lõplikult valmis saada ning ära möbleerida ning jõudsimegi ilusti kõik tehtud. Meil oli kohe alguses kindel plaan, et ei soovi suurt pikka lauda, vaid pigem midagi diivani-laadset. Mõtlesime ennekõike sellele, mis meile endale meeldiks ja et oleks võimalik ka külalisi võõrustada. K-rautast leidsime kõik vajalikud asjad ning lõpuks kombineerisime hoopis kaks diivani- ja laua kompeltki kokku, nii et istumisruumi on kaheksale inimesele. Kui tulemas on suurem seltskond, siis saab kott-toolid appi võtta. Pidasime nii jaani- ja sünnipäeva suurema seltskonnaga ja saime ilusti hakkama. Küll aga on meie pere suurimaks lemmikuks osutunud rippkiiged. Mõlemad samuti K-rautast soetatud ja veel imesoodsalt! Ilusatel suveõhtutel avastame end tihti seal istumas, nii et kel terrassil vähegi võimalus, riputage kiiged üles!

Kõige lõpuks sai soetatud ka keraamiline Kamado grill. Mõtlesime pikalt, kas võtta tavaline topeltpõhjaga söegrill või maksta veidi juurde ja osta Kamado. Otsustasime viimase kasuks ja oleme väga rahul! Olen ise mitmeid kordi grillinud ja liha tuleb alati ühtlaselt küpsenud. Tegelikult võib seda pidada nagu grill-ahjuks, mis vajab sütt väga vähe ja hoiab kuumust kaua.

Ühtlasi on mõttes terrassi veidi privaatsemaks muuta, kuid mõtteid on erinevaid. Üks idee on istutada ühte terrassi otsa ja nurka elupuuhekk, mis kaitseks tuule eest, kuid muudaks ka olemise veidi mõnusamaks. Alternatiiviks on panna samasse kohta klaassein.

Miks me ise maja ei värvinud — see on ju nii lihtne! Ja miks üldse maja uuesti üle värvisime?

Juulikuus võtsime ette maja värvimise, või õigemini see võeti ette, sest meie ise tööd ei teinud. Endiselt päriti, et miks me ometigi ise pintslit kätte ei võta — see on ju nii lihtne! Ja milleks maksta kellelegi asja eest, mida on võimalik ka ise teha. Kirjutan siis siia veelkord, et see isetegemine on väga tore ja rahasäästev, kuid ka oma aeg loeb midagi. Ise oma maja värvimine tähendaks seda, et Erik kulutaks iga päev töölt tulles oma vabad õhtud värvimisele ja nii paari tunni kaupa tehes veniks see protsess väga pikaks. Nagu näha, siis ilmaga pole ka eriliselt vedanud. Seda kõike siis kahe väikse lapse kõrvalt. Ühtlasi leiame mõlemad, et kui Erik käib kahes kohas tööl, millest üks on peamiselt öötöö ja tegeleb palju lastega, siis kuskilt jookseb mõistlikkuse piir. Meie pidasime mõistlikuks tellida see töö ja ise koos perega nendel päevadel kodust eemal puhata. Ja kuna nii või teisiti olid terve maja aknad-uksed kiletatud, siis oli maja värvimise ja puhkuse ajastus ideaalne.

Tegelikult pidime me seda tegema juba möödunud aastal, kuid kuna ressurssidega oli nagu oli, siis lükkasime asja edasi. Kui maja tehases ehitati ja värviti, siis lasimegi teadlikult elemendid vaid ühe korra üle värvida, sest arvestasime sellega, et hiljem maja püstitades jäävad kõik mustad kruvikohad näha. Mind otseselt ei oleks see häirinud, aga mõte oligi siis selles, et teist korda üle värvides jääks maja ilusti ühtlaselt valge. Juba möödunud aasta talvel saime aru, et ülevärvimine on hädavajalik, sest lume taustal tundus maja juba veidi roosa. Nüüd maja värvituna vaadates, oleme väga rahul, et selle töö ära lasime teha. Silm oli juba varasema „valgega“ harjunud, aga teist korda ülevärvituna on ikka teine tera. Maja värvimine võttis kahel värvijal aega kaks tööpäeva ja värv kanti majale pintslitega, sest selliselt värvides katab see puitu paremini ning on silmale ilusam vaadata.

Suuremad asjad hakkavad valmis saama!

Mul on ääretult hea meel, et nii jõudsalt edasi oleme saanud minna. Viimased kolm suuremat asja on veel tarvis teha: sauna leiliruum, majaesine kiviplats ja aed. Kõige reaalsem neist tundub leiliruumi väljaehitamine, sellele oleme arvestanud vähemalt ca 3000 eurot. Esialgu võib tunduda, et kuhu selline raha küll kuluda saab, kuid keris, saunalava, saunauks, plaatimine, valgustus ja nipet-näpet saunaasjad teevad kokku juba arvestatava summa. Ainuüksi juba meie leiliruumi suurusele sobiv keris läheb maksma 1000 euro ringis. Majaesine kiviplats koos maja ümbrusega osutus ootamatult suureks, ca 180 m2, mis omakord kergitas hinda päris tuntavalt. Ja kui esialgu arvasin, et aed on pigem teisejärguline, siis tegelikult peame selle lähitulevikus ära laskma teha. 2,5-aastane laps on mitmeid kordi üksi jalutama läinud, küll tuttavat teedpidi, aga ei tahaks sellise asjaga riskida, sest naabruskonnas on meil koeri ning majast 150 m kaugusel ka tiik. Küll aga aia kogumaksumus läheb üle 10 000 euro, niisiis selles osas ei jää meil ilmselt muud üle, kui üks hetk taas panga poole pöörduda.

Ikka edasi ja mõnusa suve jätku ning uue jutuni!

LOE VEEL:

Jaga
Kommentaarid