Põhiline on voodi

Voodina soovitas sisekujundaja Kadi Mets kasutada jenkkitüüpi voodit, no nagu SEE. Nõnda hoiame ruumi mõttes kokku, sest voodi ja madrats on ühelaiused ning mingit 5 cm voodiääre näol ei lisandu. Muidu on kõik hästi ilus ja mulle väga meeldib ka see voodipeats, aga hind on küll kukupikali! Küllap esialgu jääme ikka oma vanale voodile truuks (või magame madratsil) ning kui just üleliigset raha sülle ei prantsata, siis ehk meisterdame hoopis ise midagi(gi). Voodi võiks oma mõõtudelt olla 180x200 cm suur. Meie praegune voodi on kõigest 140 cm lai ning ühe väikese laiutava olevusega läheb seal vahel päris kitsaks. Ka kahekesi oli seal tegelikult vähe ruumi, kuid meie esimese kodu kitsad olud seadsid ka voodi mõõtudele karmid nõudmised.

Riiul, tool, redel…

Ilmtingimata peab voodi kõrval olema mingi asi, kuhu peale panna… asju. Esimeses kodus täitsid seda rolli seina külge kinnitatud puidust kuubikud ja eelmises, ajutises kodus, vanad toolid. Suure hädaga võtan ehk need samad kuubikud (vast veidi teises kuues) kasutusele, kuigi tahaks midagi uut ja teistmoodi kui enne. Kasutatakse ju nii kasepakke kui ka IKEA väikeseid redeleid. Need viimased mulle täitsa meeldivad ja on neil ju teinegi otstarve raamatu hoidmise kõrval. Miramii näitab seda oma blogis nii kenasti, et ei ole põhjust IKEA lehele tuhnima minna.

Hea valgustus on kõige aluseks

Ja loomulikult on ülioluline valgus, et voodis ikka mõnusasti lugeda näeks. Seekord tahaks kinnitada midagi seinale, mis samas tundub selline igavene värk, et augud jäävad ju järele ja puha. Samas tundub, et seinavalgusti annab lugemiseks paremat valgust kui kapile pandud lamp. Lakke paneme ka kahtlemata mõne tulukese ja kapi lähedale ka. Käsikaudu pimedas kapis sorimine on ebainimlik, ma ütleks. Arvatavasti jääme laelampide puhul kohtvalgustite juurde, aga mine sa tea, mis mõtted veel pähe võivad tulla.

Garderoob ja kunst seinale

Garderoobkapile võiks panna hõlmikuksed või on need hoopis lõõtsuksed, aga sel juhul vististi laiad lõõtsuksed. Vot ei tea. Igatahes selliseid tahan nagu ühes ajakirjas nägin ja isegi pildi lõikasin välja. Tahaksin, et üldmulje jääks selline kerge ja õhuline, et mingid robustsed rasked uksed seda niigi tillukest tuba rõhuma ei hakkaks.

Seintele tuleb pilte ja postreid. Kindlasti üks lemmik pulmapilt ja üks lugu ka, mille Habemikule kirjutasin ja mis Kukupesas omale uhke kuue selga sai.

Kuigi ma ikka endiselt tahan, et tulevases kodus pigem rahulik värvitus valitseks, siis mis teha — parajas koguses on ka värvid täitsa meelt mööda. Nii olengi avastanud, et viimasel ajal sümpatiseerib mulle lilla. Kärtsumast lillast veel enam olen hakanud eelistama seda haledat heledat lillat. Inglise keeles on see toon äkki mauve?! Värvidele on üldse kuidagi keeruline nimesid anda, igaüks näeb eri toone nii isemoodi. Kui Habemikule seda värvi tutvutasin, sain vastuseks: “See on ju lilla!”. On jah lilla, aga kuidagi mõnusalt mõjub see mulle, vähemasti nõndaviisi pildilt vaadates…

Vaata Kadi kodukollasesmajas blogi SIIT.

Jaga
Kommentaarid