Et vanadele peeglilaudadele ei ole väikestes kodudes tihti ruumi ja kaasaegsele inimesele piisab enamasti vaid hästivalgustatud vannitoa- või esikupeeglist, otsustati üsna kõvasti kannatada saanud peegel lootustandva välimusega kapikese küljest eemaldada.

Kapi seisukord oli üldiselt hea, leidusid vaid mõned veekahjustused. Erilist äramärkimist vääris kapi sisu, mida hooldati vaid kanepiõlist ja mesilasvahast koosneva viimistlusvahaga (Fusion Mineral Paint). Kapi uuendamisel sai eesmärgiks kasutada värvi, kuid samaaegselt esile tuua ka hästi säilinud puiduosa. Enne restaureerimistöid on Mariliisi sõnul soovitav teha mööblile korralik pesu. Kõige lihtsam variant on teha kerge seebilahus nõudepesuvahendist ja veest, sellega kapp üle käia ning hiljem see veel puhta veega üle pesta. Kõige parem töövahend on pesuks tavaline puuvillane lapp, sest nii ei leota kappi läbimärjaks. Kui kapp kuivanud, liiguti edasi väikese näpu suuruste tüübliaukudeni, mille abil peegliraam varasemalt kapi külge kinnitus.

Augud täideti puiduliimi ja hambaorkidega ning järgmisel päeval, kui liim oli täielikult kuivanud, lõigati peitliga turritavad orgid maha ja pahteldati veel mikroparandusteks aukude kohad hoolikalt üle.

Peale pahtli kuivamist tuleb selle ülejäägid kapi pinnaga tasa lihvida. Samaaegselt tuleb lihv anda ka värvi alla minevale pinnale. Selle kapi puhul kasutati värvi (Fusion Mineral Paint), mis nõuab eelnevat pinnakarestust.

Need piirkonnad, millele värvi ei taheta kaitstakse maalriteibiga. Ühtlase pinna saamiseks on soovitav kasutada pisikest värvirulli. Sealjuures on oluline teada, et mida madalam on karv, seda ühtlasem on lõpptulemus.

Sahtlitele ja kapiosadele tehti enne kerge värvieemaldus värvieemaldaja ja liivapaberiga. Mariliis rõhutab, et enne triibumustriks teipimist tuleb pinnad lihvimistolmust ka kindlasti puhastada. Mustri jaoks mõõdeti triipude paksus jäätisepulgast abivahendiga ning pärast värvi pealekandmist eemaldati maalriteip kohe, sest nii ei jõua värv teibi alla valguda ja ei rebi juba kuivanud värvi kaasa.

Peale värvi kuivamist sai kogu kapi pind mesilasvaha ja kanepiõli baasil loodusliku vahakihi, sealjuures töödeldi ka värvitud pinda. See on hea nipp täismatile pinnale, et vältida üsna lihtsalt tekkivate näpujälgede ja muu mustuse kohest väljapaistmist. Alati on ohutum kasutada sama sarja tooteid. Näiteks osadele värvidele ei sobi lahusteid sisaldav vaha, mis võib hea töö täiesti ära rikkuda.

Omamoodi seikluseks kujunes kapile käepidemete ostmine. Originaalidest oli alles vaid üksainus ja seegi katkine. Vanade kappide käepidemete kinnituspoltide vahe oli 7 cm, aga sellise vahega käepidemeid põhimõtteliselt enam ei toodeta. Lõpuks leiti pisut väiksemad, 6,4 cm vahega tammepuust käepidemed ja olemasolevad augud freesiti puuriga pisut suuremaks. Samuti on vanad sahtlid tihti paksemad kui poes olevate kapinuppude poldid — just nii juhtus selle projektiga. Selle tarbeks freesiti sahtli sisse vastavad süvendid.

Lõpptulemus sai minimalistlikule geomeetriale vihjav triibumustriline ja samas puidule pai tegev.

  • See praktiline ja kena kapp on saadaval Eesti ReDisaini e-poes. Restaureerimisalast nõu saab Eesti redisaineritelt küsida nende Facebooki lehe kaudu.