TEE ISE: vahetame kodustes tingimustes diivanil pealiskanga
Meie katseobjektiks sai vanakraamipoest leitud 1970. aastatest pärit Skandinaavia stiilis diivan, mille polster oli istumise all lohku vajunud, kangas kulunud ja mille jalgadel olid pisikesed täkked.
Tavaliselt on suur osa diivanitest konstrueeritud nii, et mööbliriiet oleks võimalik aastate pärast vahetada. Kuigi kindlam on usaldada see protseduur restauraatori või sadulsepa kätte, saab lihtsamate mudelite puhul mööbliriide vahetamisega hakkama ka algaja. Vajalikud on vaid algteadmised õmblemisest ja klambripüstoli kasutamise oskus.
Vaja läheb uut kangast, klambripüstolit, õmblusmasinat või niiti ja nõela, kontaktliimi ja täiteks vatiini. Kui diivanil leidub värskendust vajavaid puitdetaile, tuleks varuda pisut piirituse baasil peitsi ja puiduhooldusõli või lakki. Selle diivani puhul otsustati kangas vahetada soodsa halli tooni kanga vastu (kulu: 21 €).
Esimene etapp diivani restaureerimisel on lahtikäivate osade eemaldamine. Seejärel saab alustada pealiskanga mahavõtmisega. Klambrite eemaldamiseks on olemas spetsiaalsed tangid, kuid selle asemel võib vabalt kasutada ka vana kruvikeerajat ja lõiketange. Kruvikeeraja abil tekita klambritest aasad, mille saab seejärel lõiketangide või näpitsatega kiirelt eemaldada.
Kui kangas on eemaldatud, läheb vaja tolmuimejat, sest aastate jooksul on diivanikatte alla kogunenud korralik “kultuurikiht”. Pehme mööbli puhul saab uue tekstiili väljalõikamiseks vajalikud lõiked võtta eelmise kanga pealt. Seda tehes tuleks tähele panna kanga venimist ja muid nüansse — näiteks arvestada, kas kanga alla on vaja paigaldada täidet.
Keerulisemate lõigete puhul on tungivalt soovituslik väljalõigatud kangatükid enne lahtiharutamist ära märgistada. Triin Tammanni sõnul ei suuda mõnikord ka professionaalidest restauraatorid igat pisiasja meeles pidada. Kui näiteks harutada kangas üles ja jätta tööle paus sisse, ei pruugi hiljem tükke kokku pannes enam mäletada, kuhu üks või teine tükk kuulub. Samuti on oluline kanga paigaldamise suund.Tulemus on silmale ilusam, kui triibud ja kanga suund jooksevad tagantpoolt ette ja ülevalt alla. Eriti oluline on see sameti või mustrilise kanga puhul puhul.
Kui kangast on sobivad tükid kokku õmmeldud, saab hakata poroloonile voodrit paigaldama. Selleks kasutatakse kontaktliimi.
Kui vooder on paigaldatud ja ääred ühtlaseks lõigatud, saab alustada kanga kinnitamisega. Eelnevalt tasuks üle kontrollida raami nurgad, mille saab vajadusel tihendada täiendava vatiinikihiga. Kanga kinnitatamist puitraamile alustatakse alati keskosast ja seejärel liigutakse äärte suunas. Selleks tööks on sobilik ka lihtne klambripüstol.
Selle diivani seljatugi koosneb kolmest identsest poroloonpadjast. Uus kangas on välja lõigatud täpselt eelmise kanga järgi ning õmmeldud kokku õmblusmasinaga. Porolooni ümber on täiteks pandud vatiin, mis on samamoodi, nagu ülejäänud diivanigi puhul, kinnitatud kontaktliimiga. Kui poroloon ja täide on asetatud ümbrisesse, õmmeldakse lahtine ava käsitsi kinni. Kes soovib, et kangas oleks vahetatav, võib kasutada tõmblukke.
Nähtavad puitosad lihvi üle karukeelega, mille eeliseks on õhulisus. Erinevalt liivapaberist on see pehmem ja vähem ummistuv. Lisaks puudub oht tekitada puitpinnale vigastusi. Peale lihvimist kata kulunud kohad pisikese pintsli abil vastavat tooni piirituspeitsiga. Selle diivani puhul on nähtavad detailid kahest erinevast puidust — mahagonist ja pöögist ning kasutatud on kahte tooni peitsi. Piirituse baasil peitsi kuivamisaeg on umbes 20 minutit. Seejärel vajab puit õlitamist, milleks sobib hästi nii spetsiaalne Osmo õli, aga ka linaõli ja mitmed teised hooldusõlid. Restauraator paneb südamele, et õliseid lappe ei tohi kindlasti lihtsalt prügikasti visata, sest need võivad ise süttida. Lappe soovitab ta enne ära viskamist soojas vees leotada.
Kui raam on kuivanud ja kangas paigaldatud, on aeg diivan taas kokku kruvida. Sissetöötlemata kangal võib esineda pisikesi kortse või jäikust, mida saab siluda aurutajaga. Enne kasutamist tasub kangad üle käia ka spetsiaalse impegreerimisvahendiga, mis muudab tekstiili niiskuse ja mustuse suhtes vastupidavamaks.
LOE LISAKS:
