Vaja läheb: lihvijat ja sellele sobivaid liivapaberikettaid karedusega 100 ja 180, liivapaberit karedusastmega alates 180-st, pesemisvahendeid, Osmo õlivaha, testersuuruses Fusioni mineraalvärvi, maalriteipi, pintslit, käsna ja lappi.

Eelnevalt oli laud olnud kasutusel nii õues kui ka toas, kuid üldine seisukord oli sellest hoolimata suhteliselt hea. Lauaplaadil leidus veidike pindmist veekahjustust ja mõned tassiringid — kõik vead kadusid aga ekstsentriklihvija abil võluväel.

Tegemist on spoonitud lauaplaadiga, mistõttu tuleb lihvija kasutamisel olla väga ettevaatlik ja tähelepanelik. Oht õhukest spoonikihti maha lihvida on suur. Peale karedama paberiga laki maha lihvimist pesi Mariliis lauaplaadi puhta veega üle, sest nii eemaldub lihvimistolm ja kuivades kerkivad mõned puidukiud üles. Katsudes on pind üsna kare ja selle pinna siledaks saamiseks tuleb teha veel teinegi lihv, selline kergem ja 180 karedusega paberiga. Niimoodi on tagatud hea sile pind vaha peale kandmiseks ja õlivaha käitub täpselt nii, nagu on soovitud.

Mariliisi lemmik on Osmo õlivaha, sest seda kulub ülivähe ja juba üks kiht annab vastupidava kaitsekihi. Selle ainukeseks miinuseks on hea ventilatsiooniga ruumi vajalikkus. Enne vaha pealekandmist tuleb hoolikalt maha pühkida lihvimistolm. Eriti sobiv on selleks mikrofiibrist lapp, kuid ka vana puuvillane kaltsutükk ajab asja ära.

Vaha saab kõige paremini puidule peale kanda ühtlase õhukese kihina poroloonkäsna või nõudepesusvammi abil. Ühtlasema kihi saamiseks vaadatakse pind korraks vastu valgust üle ja pühitakse need kohad lapiga üle, kuhu on õlivaha liiga palju saanud. Õlivahaga määritud lapikesed ja töövahendid võivad ise süttida, mistõttu on äärmiselt oluline neid enne äraviskamist vees leotada. Paberid ja puuvillased kaltsud võib kohe ära põletada, kui on olemas koht, kus seda teha.

Värvimine on hea jätta järgmisesse päeva, sest siis on õlivaha ilusti puidu sisse imendunud. Värvi alla minevale pinnale tegi Mariliis liivapaberiga kerge lihvi, et tekitada värvile „hambad“, mille külge nakkuda. Enne värvimist tasuks ka pinnad hoolikalt puhtaks pesta. Värvimiseks kasutati Fusion mineraalvärvi tooni Park Bench ja selle laua jaoks ei läinud tõesti rohkem vaja, kui üks 37-milliliitrine testerpotsik ja natuke jäi värvi ülegi. Ülejäägiga said ägeda rohelise katte ka mõned riidepuud.

Värvimiseks soovitab Mariliis kasutada väiksemat pintslit — nii on värvi just parasjagu ja igasugused värvi voolamised on kontrolli all. Jalgade ja raami jaoks läks värvi kaks kihti.

Ruum, kus värvimistöid tehti on soe ja kuiv, mistõttu sai juba peale paari tunni möödumist lisada ka teise kihi. Tunnikese pärast oli laud puutekuiv, aga lõpliku kuivamiseni kulub 21 päeva. Selle aja jooksul peab laua värvitud osadega õrnalt ringi käima.

Silmatorkavalt värviline lauake on šikiks ehteks elutoale ning selle võib soetada endale Eesti ReDisaini e-poest. Nõu, abi ja inspiratsiooni leiab ka redisainerite Facebooki lehelt

LOE LISAKS: