Viis lastetuba täis põnevaid lahendusi

Kooliaeg on lähenemas ja on õige aeg keskenduda lapse toale. Lapse tuba peab olema paik, kus ta ennast mõnusalt tunneb. Luubi all on viis lastetuba, igal lapsel on oma harjumused, eelistused ja soovid, mis peegelduvad ka nende tubades. Häid ideid jagub igale maitsele.

Õe ja venna hubased pesad

Mõlemad toad on 15 m2, kolm aastat tagasi tehti uuenduskuur. Abiks oli ka sisekujundaja. Garderoobide asemele sai tehtud voodinišid, kuna toad oli ebapraktiliselt pikliku kujuga ja garderoobid eriti vajalikuks ei osutunud. Tapeedid sai valitud nii, et seal oleks ka mingi “lugu”, mitte ainult muster. Nii sai poiss omale salapärase kaslase ja tüdruk oranžid liblikad. Pereema peab laste tubade puhul oluliseks hubasust. Et lapse tuba oleks üks mõnus pesa, kus ennast mõnusalt tunda. Aja jooksul kujuneb välja, mida üks või teine laps oma toas teha tahab ja kui palju ta seal aega veedab. Selle järgi saab ka toa sisustamist plaanida. Koolitükke armastavad lapsed teha hoopis elutoas söögilaua taga. Teine oluline nüanss on toa kliima, et ei oleks liiga külm ega liiga palav ja et oleks piisavalt värsket õhku.

12-aastase peretütre jaoks on oluline mugavus, hubasus ja ruumikus. Mugav voodi, mis on nagu pesa, ja mõnusalt kehakuju võttev kott-tool. Ei puudu ka lemmikloomake, kelle juurde on hea iga päev naasta. Seinapildid, maakaart, seinakalender, nipsasjakesed, voodipadjad, kott-tool on lapse soovil valitud ja paigutatud. Tüdruk veedab oma toas üsna palju aega: meisterdab ja teeb käsitööd ning sõbrannad käivad tihti külas.

15-aastane perepoeg peab oluliseks privaatsust ja mugavust. Mugav kirjutuslauatool ja voodi. Kujunduse poole pealt peab poiss ägedaks tapeeti. Ta veedab rohkem aega õues, oma toas ta magab või on arvutis.

Henri hindab oma toas privaatsust

15-aastase Henri tuba on 20 m2. Väiksena poiss toa sisutamisel kaasa ei rääkinud, kuid mida vanemaks saab, seda olulisemaks tuba tema jaoks muutub. Ema sõnul on see osa lapsest, tema territoorimuist, tema maailmast. Praegu otsustab Henri ise, kuidas mööbel seisab, mida ta riiulile paneb, mis pildid on seinal jne. Tuba kasvas koos lapsega. Algul oli 12 m2, siis tegime juurdeehituse, sest tundus, et laps vajab rohkem ruumi, sest mida vanemaks ta saab, seda rohkem aega veedab oma toas: magab, õpib, vaatab telekat, veedab aega sõpradega, isegi sööb..
Mööbel sai valitud vajaduse järgi. Lemmikasjad on arvuti, telekas, tool ja diivan. Tähtsaks peab Henri privaatsust. Seejuures on lapsevanemal vaja lugupidavalt suhtuda lapse territooriumisse ja privaatsusesse ning sellesse, mis on tema jaoks oluline ja mis mitte, leiab Henri ema. Olgu pigem vähem asju, soetada neid vastavalt lapse harjumustele, mitte vastupidi.

Linda ja Hugo valgusküllased toad

9-aastase Linda tuba on 16,8 m2, tema venna Hugo tuba 17,5 m2. Pereema sõnul on lapse toa puhul tähtis suurus ja avarus, sest enamiku ajast veedab ju laps oma toas. Vajadusel mahuvad sõbradki külla ööbima ja jääb ruumi mängimisekski. Abiks oli sisekujundaja Triin Karuks, kes aitas üldise planeeringuga: valgustus, elekter, kappide suurused ja joonised, värv ja materjal. Pereeema arvates on liiga palju asju lapse toas väsitav. Seega on väga hea lahendus suur seinakapp, kuhu saab uste taha kõik riiulis oleva ära paigutada. Lastel kipub palju asju olema ja ega riiulid väga tihti korras ei püsi.

Linda tuba

Hugo tuba