Vannitoa remont tüüpkorteris — mida silmas pidada ja kui palju maksab?

 (4)
Vannitoa remont tüüpkorteris — mida silmas pidada ja kui palju maksab?
Foto: Pixabay

Kümned tuhanded Eesti inimesed elavad kortermajades, mille vannitoad on pisikesed ja lootusetult amortiseerunud. Remonti lükatakse aina edasi, sest teatakse — oma jõud sellest üle ei käi ja vannitoa renoveerimine on rahaliselt suur väljaminek. Ühel hetkel ei ole edasilükkamine enam võimalik ja suur töö tuleb ette võtta. Mida seejuures silmas pidada, räägib K-rauta sisekujundaja ja teenuste juht Merike Hirvoja.

Eelarve ja ajakulu

Võrreldes teiste eluruumidega on vannitoa renoveerimine kulukas ja ajamahukas ettevõtmine. Seda enam on oluline enne ehitamise või renoveerimisega alustamist läbi mõelda eelarve raamistik ning terviklahendus, et tulemus saaks nauditav ega oleks rahakotile liiga valus. Vannitoa remondi hind sõltub küll paljudest detailidest, kuid jääb enamasti vahemikku 5000-6000 eurot, millest umbes pool kulub materjalidele ja toodetele ning teine pool on tööraha. Mõnel puhul saab olemasolevast midagi säilitada, mõnel puhul otsustatakse üht-teist ise teha ja sellisel juhul on kogukulu väiksem. Küll tasub arvestada, et vannitoa ehitamisel on mitmeid töid, mis nõuavad õppinud spetsialiste, näiteks santehnikut, elektrikut ja plaatijat.

Foto: Pixabay

Ka kogenud ehitusmeestel võtab väikese 4-ruutmeetrise tüüpkorteri vannitoa väljaehitamine aega kaks kuni kolm nädalat. Loomulikult on korteri elanikele endile mugavam, kui remondi ajaks saab võtta näiteks puhkuse ja ära sõita, aga kui ajutine väljakolimine pole võimalik, ei jää ka midagi katki. Kuna tänapäevased töövõtted ja materjalid võimaldavad kiiret paigaldust, siis näiteks tualettpoti paigaldamiseks kulub maksimaalselt päev. Küll tuleb arvestada, et mõningad igapäevased toimingud on remondi ajal häiritud, sest tüüpkorterites reeglina kahte vannituba pole.

Seotud lood:

Nutikalt avaramaks

Erinevate sisustusvõtete abil on võimalik ka väike tüüpmaja vannituba muuta moodsalt avaramaks. Pisikeses pesuruumis on parimaks lahenduseks visuaalne lihtsus ja detailide vähesus. Heledad jahedad toonid teevad ruumi alati avaramaks ja valgemaks, samas värvilised ja tumedad toonid kitsamaks. Seega võiks värvidemängu jätta pigem mõnda suuremasse ruumi või tuua värvid hiljem vannituppa väikeste detailide, näiteks vaiba ja käterätikutega. Vannitoa üldmulje võiks jääda hele ja sellest võiks materjalide valikul lähtuda. Optilist avarust lisavad kerge läikega plaadid, mis peegeldavad valgust paremini kui matt sein.

Foto: Unsplash

Väikesesse pesuruumi plaate valides lähtu kahest põhimõttest — vähem on rohkem ja väiksem on parem. Teisisõnu vali pigem väikesed plaadid, mis mõjuvad väikesest ruumi avardavalt. Kui vannituba on pisike, ei tohi sinna kuhjata ka palju eri tüüpe plaate ega tasu planeerida kirevaid mustreid. Lisaks plaadi värvile tuleb hoolikalt valida ka vuugivärvi — õige vuugivalik tagab viimistletud lõpptulemuse. Põrandaplaatide valikul on määrav plaadi suurus, sest ruumis olev äravoolukoht nõuab põrandakallet, mille saavutamiseks iga suurusega plaadid ei sobi.

Visuaalselt saab ruumi juurde ka tualettpoti ja kraanikausi “õhku” tõstmisega ehk seinasisese raamiga WC poti ning seina külge kinnitatud jalata kraanikausiga. Ühtlasi tagab see ka lihtsamini koristatava pesuruumi.

Foto: Pixabay


Ümberehituse käigus võiks kaaluda ka vanni asendamist õhulisema ja ruumisäästlikuma dušinurgaga. Seejuures võiks pisikeses ruumis eelistada dušikabiini asemel klaasseintega eraldatud pesemisala. Läbipaistev kirgas klaas lisab õhulisust ja avarust, aga privaatsuse huvides võib kaaluda ka läbipaistmatu klaasiga lahendust. Kui vannist loobuda pole soovi, võiks remondi käigus asendada vanamoodsa plekkvanni moodsa ja võimalikult ruumisäästliku vanniga.

Loe veel

Lisaks värvile, plaadile ja paigutusele saab vannituba optiliselt avaramaks muuta ka valgusefektidega. Valgustid ja peeglid saab panna omavahel koostööd tegema ning erinevalt eluruumidest võiks vannitoa põhivalgusena kasutada eredaid ja niiskuskindlaid LED-valgusteid. Kuna tüüpkorteri vannitoas reeglina akent ei ole, võib võimalusel laenata valgust teistest ruumidest. Üheks selliseks võimaluseks on läbikumav, kuid läbipaistmatu klaasuks, mis laseb privaatsust ohvriks toomata vannituppa lisavalgust.

Foto: Pexels

Tööd, mis on reeglina keerukamad kui esmapilgul paistab

Enamikes tüüpmajades on vannituba ja WC eraldi ja need soovitakse remondi käigus kokku ehitada. Enamasti arvatakse, et seina lammutamine on lihtne töö, mille planeerimisega palju pead ei vaevata. Esmalt tuleb siiski kindlaks teha, mis tüüpi sein neid kahte ruumi eraldab. Suurtes paneelmajades kasutatakse reeglina niinimetatud sanitaarkabiine, mille puhul tähendab vaheseina eemaldamine üsna suurt lammutus- ja ümberehitustööd. Igal juhul tuleb selline projekt eelnevalt korteriühistuga ja vajadusel ka kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. Kui seina mahavõtmine on lubatud, vabaneb ruumi seinapinna arvelt ja heal juhul võib sellest jätkuda näiteks pesumasina paigutamiseks.

Kindlasti tuleb üle vaadata tehnilised võimalused ja piirangud ehk nii vee- kui kanalisatsiooniühendused, ventilatsioon ja elektrivarustus ning sellest planeeringul lähtuda. Kui veetorusid saab vajadusel ümber tõsta, siis näiteks ventilatsiooni reeglina muuta ei saa, sest korrusmajade seintes on ventilatsioonikanalid ja mujale niisket õhku suunata ei tohi. Kui senist planeeringut soovitakse märkimisväärselt muuta või näiteks märja ruumi ala teiste ruumide arvelt laiendada, tuleb kindlasti konsulteerida mõne asjatundjaga.

Foto: Shutterstock

Selleks, et vannitoas oleks aastaringselt mõnusalt soe ega tekiks liigniiskust, võiks paigaldada ka põrandakütte, mida saab lahendada nii kaabli kui küttematiga. Vanal põrandal võiks eelistada just viimast, sest see on väga õhuke ja paigutatakse otse plaatimissegu sisse. 


Kui plaanid vannitoa remonti, pööra tähelepanu sellele, et järgnevad tegevused on planeeritud ja kajastuvad sinu remondi eelarves. Vastasel korral pead juurde maksma või veel hullem, midagi hiljem ringi tegema.

  • Sisekujunduslahendus — see on väikeses ruumis olulisemgi kui suures, et hiljem kõik toimiks — dušikabiiniuksed avaneks, kraanikausile pääseks mugavalt ligi ja pesumasin ei takistaks liikumist
  • Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitorustiku demonteerimine ning uuesti ehitamine
  • Uue elektripaigaldise ehitamine vannitoa piires
  • Olemasolevate keraamiliste plaatide või muu pinnaviimistluse lahtivõtmine, lammutamine ja äravedu
  • Hüdroisolatsiooni tegemine
  • Seinte tasandamine
  • Põranda tasandamine
  • Seinte ja põrandate plaatimistööd
  • Ripplae paigaldamine
  • Vannitoa ukse vahetamine või olemasoleva viimistlemine
  • Sisustuse ehk mööbli, sanitaartehniliste seadmete, valgustite, pistikupesade, lülitite paigaldustööd

LOE LISAKS:

SUUR ÜLEVAADE | Milliseid värve, materjale ja mööblit soosib 2018. aasta vannitoas

Mida teha, et pesumasin teeniks kaua ega lõhnaks ebameeldivalt?

FOTOD │ Üleni valge kodu, mis mõjub helgelt, värskelt ja õhuliselt

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare