Oled Baltikumi suurima kunstiveebipoe NOAR asutaja ja Tallinn Art Week’i üks korraldajatest. Sinu elu keerleb igapäevaselt ümber kunsti ja värviliste teoste. Kas koduses keskkonnas ei muutu kunst väsitavaks või isegi ahistavaks?
Pigem on just vastupidi, aga eelkõige oleneb see ju kunstiteosest endast. Igal ühel oma stiil ja kunst, on miski, mis peab just selle inimese koduga sobima ja teda isiklikult kõnetama. Tean kunstiostjaid, kes just teadlikult valivad väga raskeid teoseid — eks nemad otsivad ja vajavad siis midagi teistsugust.

Kuidas kunst sinuni jõuab — kas kogud seda teadlikult või on kõik juhuslikult kulgenud?

Kunsti ma otseselt ei kogu, kuid kõik teosed, mis on minu koduseintel, on väga teadlikult valitud. Kuigi olen praeguseks üle kümne aasta kunstimaastikul tegutsenud ja aastatega endale need õiged leidnud, on veel palju kunstnikke, kelle teoseid ma juurde tahaksin. Oluline on, et teos inspireeriks ja looks koduga sobiva meeleolu. Kodu loomine on aga lõputu protsess ja peab muutuma koos inimestega, kes seal elavad. Kunst sealjuures on aegumatu ja loodan, et need teosed, mis praegu meie seintel ripuvad, jäävad ka minu laste perede koduseinu avardama.

On sulle oluline, kas teos kuulub tuntud või tundmatule kunstnikule?

Mul on kodus ka mõned vanemate poolt pärandatud teosed, millest osa pärineb täiesti tundmatutelt autoritelt, aga hea teos töötab interjööris iseenesest. Teised teosed seintel on juba tunnustatud kunstnikelt nagu näiteks Urmas Ploomipuu, kelle graafika “Suplejad” meie söögitoas mõnusat kerget meeleolu loob. Kunstil on võime mitmel tasandil kommunikeeruda — samal ajal võib ta ka kerget melanhooliat esile kutsuda, sest pilti jäädvustatud hetke vaadates mõistad, et see ongi inimeste elus vaid üks pisike hetk, milles viibitakse, aga meri jääb.

Kas kujutaksid eluruume ilma kunstita ette?

Ausalt öeldes ei kujuta ma kodu ilma kunsti ja raamatuteta üldse ette. Looming on minu jaoks väga oluline osa kodust ja inimestest, kes siin elavad. Need on ka asjad, mida külaline alati märkab, erinevalt ülikallitest pistikupesadest või muudest elementidest.

Mida täpsemalt kunst ruumile ja inimesele annab?

Kunst paneb mõtlema. Heal kunstiteosel on nii mitu dimensiooni, et ta suudab aastate jooksul üha enam ennast avada. Iga teosega seostub mingi lugu, miks just antud kunstnik ja teos südamelähedane on. Tihti ei pruugi selle teose tõlgendamine aga ühtida kunstniku omaga ja see mind iseenesest ei häiri. Igal teosel on mingi oma energia, mis mõjutab keskkonda ja ma pigem otsin heas teoses just seda. Näiteks on Uno Roosvalti maal üks kandvamaid elemente minu kodus.Vahepeal, kui ma majale juurdeehitust tegin ja olin sunnitud kõik asjad vanas majaosas ka kokku pakkima, kaasa arvatud kunstiteosed, oli tuba kuidagi väga tühi. Kunst täidab ruumi hoopis erineval viisil, kui ükski teine element seda suudab. Kunst on kui aken teise dimensiooni, millessegi avaramasse. Raamatutega on sama lugu — mulle meeldib kui teatud lemmikraamatud on käeulatuses, sest see tekitab hea ja turvalise tunde. Sarnaselt raamatutele vajab ka kunst mõistmiseks aega, aga see maailm, mis sealt avaldub, annab nii palju juurde, et see aeg tuleb lihtsalt võtta.

Mida sa lisaks kunstile veel kodu juures tähtsaks pead?

Kodu tähendab minu jaoks eelkõige inimesi, kellega ma koos elan ja teadmist, et meil kõigil on koos hea olla. Selles mõttes on kodu loomine ka teineteise mõistmine ja üksteise vajaduste tunnetamine. Mulle meeldib, et palju asju, mis meil kodus on, oleme lastega koos teinud. Näiteks üks kolmemeetrine vettinud vana lauajupp, mille me rannast leidsime ja koju tassisime sai ühiselt raamaturiiuliks meisterdatud.

Nii, et uutele asjadele eelistad sa pigem taaskasutust ja isetegemist?

Hindan asju, millel on oma lugu. Näiteks üks kummut, mille viisime restaureerimisele, sisaldas endas patakat rahatähti ja kuuliauku. Mõnest vanast mööblipoest leitud lamp või sugulaste pärandatud mööbliese omavad hoopis teist ajalist mõõdet, mis ulatub kaugemale ka meie ajast. Maja, kus elame on rajatud meie vanavanemate poolt ja juba see on minu jaoks väga oluline. Kindlasti oleks lõppkokkuvõttes olnud odavam ja lihtsam meie vana suvila täiesti maha lõhkuda ja uus karp püsti panna, aga mulle meeldib, et hoonel on näha aja kulgu ja erinevate generatsioonide puutepunkti. Minevik ja tulevik koos annavad kogetavale olevikule tähenduse ja mida laiem selle mõistmine on. Seda rohkem saame aru argiprobleemide mõttetusest ja seda avaram on ka meie maailmapilt.

  • Järgmisel nädalal toimub Tallinnas Andra kureeritud kunstifestival Tallinn Art Week, mis hõlmab endas seitsme päeva jagu erinevaid kunstisündmuseid ning intrigeerivaid ja õpetlikke arutelusid, põnevaid töötube ja kohati uskumatuid etteasteid erinevates paikades üle kogu linna. Näha saab nii kodumaise kui ka välismaise kaasaegse kunsti paremikku.

Vaata rohkem pilte galeriist:

LOE LISAKS: