Vaata muljeid Soome elamumessilt
Soome elamumess sai alguse aastal 1966. Eesmärk oli parandada ja edendada kohalikku eluolu. Seda silmas pidades on alates aastast 1970 korraldatud populaarset elamumessi Soome eri piirkondades peaaegu igal aastal.
Pori linnas toimunud elamumessi teemaks oli elamine inimese elu kaudu. See tähendab, et elukeskkonna rajamist plaanides tuleb läbi mõelda kõik nüansid ja seada suuremad väljakutsed — et igal inimesel — nii lapsel kui ka eakal — oleks seal hea elada. Praegu ja ka tulevikus. Kõik see on mahukas mitme aasta töö.
Paljud eestlasedki käivad messil — kes huvilise, kes osalejana. Elamumessil nähtust jagab muljeid Wesse Furniture’i juht Margus Valge, kes külastas messi juba mitmendat aastat. Seekord huvilisena.
Millise mulje jättis tänavune mess?
Üldmulje Soome elamumessist on alati olnud positiivne, nii ka sel aastal — olgugi et külastasin messi juba kuuendat korda, leian sealt alati midagi põnevat ja inspireerivat. Vähemoluline ei ole ka messiga kaasaskäiv melu ja erinevad üritused, mis toovad kokku palju eestlasigi. Messiala asus seekord kauni jõe ääres, mis piirkonnale kindlasti lisaväärtuse andis.
Kas jäi silma midagi uut materjalikasutuses või tehnoloogias?
Majad olid sel aastal arhitektuuri poolest pigem lihtsad — esmane on ehk ruumide paigutus ja funktsionaalsus. Suuremaid muudatusi ja suundi märkaks paremini ehk siis, kui külastaks messi näiteks iga viie aasta tagant. Kuna ma ise olen suur mööblihuviline, siis pigem tekitas huvi just majade siseelu. Midagi vapustavalt uut ei olnud, rõhku pandi ikka lihtsusele ja kvaliteedile.
Välja võib tuua, et iga eramu lahutamatu osa on kindlasti ventilatsioonisüsteem loomuliku ventilatsiooniga lahenduste asemel, sest ilma selleta ei lubata tõenäoliselt ka Soomes enam uusi maju ehitada. Rahvuslikud energiatõhususe miinimumnõuded on sellised.
Milline eramu jättis kustumatu mulje?
Kustumatu mulje jättis põhjalikult renoveeritud maja number 16. See tellisfassaadiga 1937. aastal ehitatud ja tõenäoliselt messi ajaks uue ilme saanud eramu hiilgas stiilsuse ning ruumikusega. Oskuslikult kombineeritud metall, eelkõige must keerdtrepp köögis, ja savitellised, puit ja malmist radiaatorid, uhked laekarniisid ja nähtavale jäetud monoliitbetoon. Need on ainult mõned märksõnad, mille tõttu just see hoone pikemaks ajaks meelde jääb.
Mida on meil soomlastelt majaehituses õppida? Kas hoopis meie teeme midagi paremini või on mingid harjumused väga erinevad?
Võõrustasin Tartus mõne nädala eest Helsingist pärit juristi, kes on ülelahe pealinna kesklinna piirkonda soetanud endale hulga põnevaid kortereid, mida nüüd hoogsasti ümber ehitab. Külastasime ka ühte Kvissentali eramut, kuhu mõned kuud tagasi ühe põneva köögi kujundasime ja ehitasime –külalise vaimustus oli suur ning tõdeti, et eestlased on tublid ja hoopis meilt võiks palju õppida. Seda nii majaehituse kui ka mööblidisaini valdkonnas. Minu arvamus on, et õppida võiksime vastastikku ja õpitu võiks rakenduda näiteks viljakas koostöös lähedalasuvate naabrite vahel.
Kas hakkas silma ka mõni trend?
Oskuslikult kavandatud terrassid, aiad ja rõdud. Pea alati on mind lummanud soomlaste oskus pisikesel pinnal midagi suurepärast luua — nende välised puhkealad nii majas sees kui ka väljaspool on lausa fantastilised. Samas nagu ikka Skandinaaviale omane — hästi palju on puitu.
Kohtumiseni aastal 2019
Ajaloolise taustaga endine garnisoniala Pinoeeripark Kouvolas ootab 2019. aastat. Sinna rajatakse ainulaadne elukeskkond, kus saavad kokku suurepärane asukoht, piirkonna mitmekesisus ja looduse lähedus. Elamumess toimub Kouvolas 12.7.-11.8.2019.
Vaata muljeid ka pildigaleriist:
LOE LISAKS:
