Unistustest loodud elamine — kodu Kakumäel

Külastame Merirahu elamurajooni Rocca al Mares mere kaldal. Kakumäega juba harjunud pere ostis uue krundi Merirahusse juba 2008. aastal ja hakkas tasapisi mõtlema ka maja peale. Ehitusmaterjalide valdkonnas tegutsev pereisa alustas koostööd arhitekt Eero Palmi ja sisearhitektide Reet Sepa ja Priit Põldmega.

Viimasega oli koostööd tehtud juba ka eelmise kodu juures. Koos mõeldi läbi eluks vajalik ruumiprogramm. Interjööri lõpplahenduse huvides kohendasid sisearhitektid kokkuleppel arhitektiga ka arhitektuurset liigendust. 

Pereisal Ivaril oli kaks unistust: helikindlalt suletav kodukinoruum, kus ta saab segamatult ja teisi pereliikmeid häirimata vaadata jalgpalli ja teisi spordiülekandeid, ning suur saunaruum koos terrassil asuva Balteco õuemullivanniga. Pereemal Karolinal oli samuti kaks unistust: avar, kui võimalik, siis aknaga majapidamisruum ja kõigile kolmele tütrele eraldi magamistoad.

Ehitus algas mais 2011 ja maja valmis juunis 2012. Peremees Ivar ütleb: „Kui ma just komandeeringus ei olnud, siis käisin iga päev pärast tööd ehitust vaatamas! Mõned lahendused sündisid paralleelselt ehitamisega. Kui midagi hakkaski viltu minema, siis väga viltu ei jõudnud see minna, sest hoidsin ehitusprotsessil kogu aeg silma peal.”

Plokkidest ehitatud maja
Kahekorruseline modernne elamu on ehitatud Jämerä kivimajade kontseptsiooni järgi. Jämerä poorbetoonist ehitatud välissein on tänu poorsele struktuurile soojapidav. Plokkide kasutamine meenutab keskaegset majaehitustehnikat, kui samuti laoti paksud kivimüürid,mis talvel salvestasid soojust ja suvel hoidsid maja jahedana. Maja on väljast krohvitud, fassaadi ilmestavad puitsõrestikrestid. Seest on seinad kaetud kipskrohviga. Ka hoone siseseinad on valmistatud Jämerä plokkidest, välja arvatud mõned viimistlemata betoonseinad, mis peremehe soovil elamusse projekteeriti. Arhitektuurse lahendusena väärivad tähelepanu ilma nurgapostita aknad elu- ja magamistoas, mis loovad ruumis avara tunde. Koos abiruumidega on majas 270 m2 pinda.

Kaasaegsed tehnolahendused
Majas on põrandaküte, mis töötab maasoojuspumba abil, ja soojatagastusega ventilatsioon, mis aitab kokku hoida kütteenergiat.Peremehe sõnul on kindlasti tegemist efektiivse küttelahendusega, kuigi krundi pinnas ei ole maakütte jaoks kõige ideaalsem. Majas on kesktolmuimeja ning magamistubades jahutamiseks konditsioneerid. Pererahva rõõmuks valmis maja samaaegselt haljastusega, mille planeeris aiakujundaja Merileen Mentaal. Avaral 1500 m2 krundil on ka automaatne kastmissüsteem.

Helikindel kodukino
Kogu majas on tsentraalne helisüsteem, mille keskus asub esimesel korrusel. Kaheksas kohas on kõlarid: vannitubades, magamistoas, majapidamisruumis, saunas ja terrassil. Helisüsteemi valmistamine ehituse käigus oli paras peavalu, meenutab Ivar: „Juhtmeid sai mitu korda ümber veetud.” Igas ruumis on muusika juhtimiseks paneel. Nüüd on süsteemi juhtimiseks olemas ka mobiilirakendus.

Peremehe lemmikpaik on kodukino. Selle ehitamisega sai palju vaeva nähtud, kodukinoruumi projekteerimise juures oli oluline roll ka akustikaeksperdil Linda Madalikul. Seina katavad tumedad helineelavad Eco-Phon paneelid ja laes on akustiline helineelav krohv, mis kaarjalt ümbritseb ka valgusteid. Kodukinos ei ole mingisugust kaja ja tuba saab täielikult pimendada. Aknad on valmistatud kolmekordsest klaaspaketist ja ruumi sulgeb sisearhitektide projekteeritud erilahendusega topeltuks. Inspiratsiooni kodukino loomiseks sai peremees oma keskkooliaegselt klassivennalt, kes on ehitanud endale sellise viiekorruselise tüüpelamu korterisse. Kinotoa, mille peremees valmistas endale, on hõivanud lapsed. Kui külalised tulevad, on majas palju samavanuseid 4–7-aastaseid lapsi ja siis nad vaatavad filme ning multikaid. Kui lärm liiga suureks kasvab, saab lapsed suunata mängima mürakindlasse kinotuppa.

Siseviimistlus
Kogu maja põrandad on valmistatud harjatud ja Ebony õliga viimistletud saarespooniga kaetud laudparketist (RM Stuudio). Põrandamaterjali valiti kaua ja hoolikalt. Pererahvas ei soovinud tavalisi naturaalsest tamme- või kirsipuust põrandaid. Samuti ei soovitud ka musta põrandat, kus iga tolmukübe nähtavale jääb. Valitud põrandamaterjal on hästi elava mustriga ja hallikaspruuni värvi. Põrandaile sekundeerivad sarnane uksekattematerjal, põrandaliistud ja trepiastmed. Kõik siseuksed on projekteeritud põrandast laeni kõrgusega 2,60 m ja see loob võimsa kõrge tunde. Sisearhitektide soov oli, et siseuksed valmistataks ilma piirdeliistudeta. Selleks pidi ukseavad väga täpselt ehitama, et sisse ei jääks suuri vahesid. Uksed, põrandaliistud, trepiastmed, köögimööbli ja kogu sisseehitatud mööbli projekteerisid sisearhitektid Priit Põldme ja Reet Sepp ning valmistas ja paigaldas Reimo Vilberg firmast Alaric OÜ.

Kõik sisekujundusvärvid ja viimistlusmaterjalid on valitud põrandatooni järgi. Esikus ja saunakompleksis katab põrandat tume puiduristlõike mustriga keraamiline plaat W-age tootjalt Provenza (Salong NoTo). Elutoa lakke valmistati erilahendusena ja süvistati hiiglasuur valgusti — ümarate servadega ring, mille sisse on paigutatud valgustorud. Valgusringi saab vastavalt soovile hämardada, selle valgusvärvus muutub ning loob erinevaid meeleolusid. Kõik laesisesed valgustid on u 4 cm süvistatud. Kogu valgustuse põhimõtteks on, et valgustid on peidetud ja oluline on vaid valgus. Pilku püüavad vaid ülisuured valguspallid laes söögilaua kohal. Peremees soovis, et sisekujunduses oleks ehtsat katmata betoonseina. Betoonblokist sein on trepikäigus, esikus ja ka saunakompleksis. Aatriumiosa lakke on tehtud akustilise krohvi ja villaga kaetud ala, mis summutab avatud ruumis tekkivat müra.

Kollane köök
Esimesel korrusel on sissepääsu kõrval avatud köök, mille helekollane kõrgläikevärv ergutab maitsemeeli. Küsimusele, kuidas selline köögivärv valiti, kas sisearhitekt soovitas, vastab pere, et see oli kompromisslahendus. Perenaine tahtis mustade detailidega valget kööki ja projekteerijad ning abikaasa soovisid kärtspunast või tumedat lillat ning lõpuks tehti kollane! Köögi lagi on täpselt sama värvi nagu köök.

Avatud lahendusega esimene korrus mahutab I-kujulise köögi, milles kahe sirge kapirea keskel on valge komposiitkiviga kaetud pikk ja kitsas köögisaar, mis toimib nii laua kui ka söögivalmistamise alana. Köögisaare otsas on ka lastele väike kolme karu lauake — laud ja kolm toolikest. Söögilauda ja elutuba eraldab avatud vahesein, mille sisse on ehitatud kahelt poolt avanev kamin.

Õhtusel ajal
Merirahu krunte iseloomustavad avarus ja männid. Maja teisel korrusel asub merevaatega magamistuba — otse voodist võib vaadata lahele. Paljude akendega majast avanevad vaated igas suunas ja seetõttu on majaümbrus hästi jälgitav. 

Kuskil tuli teha kompromiss ja nii ehitati soovitud kolme lastetoa asemel kaks. Ühte suuremat lastetuba saab tulevikus ka jagada. 

Teise korruse halli toob imposantsust valgusšaht katuselt, mille äär on ümbritsetud valgustorudega. Õhtusel ajal taevast sisse kumavat valgust saab ümbritseda kunstvalgusega ja luua seeläbi põnevaid valguslahendusi. 

Peremehe soovil sai panustatud saunakompleksi, mis eelmises kodus oli liiga väike. Saunaala laieneb terrassile, kus asub õdus aastaringselt kasutuses olev mullivann.

Haljastus
Perenaine Karolina, kes enamiku ajast veedab lastega kodus, on õnnelik suure aia üle, mis valmis isegi varem kui maja. Kogu aeda on projekteeritud valgustus. Laste tarvis on sisse seatud mänguala, kiiged ja võrkkiik, mis on kasutusel aastaringi. Suvel hõivavad õuevanni lapsed ja pere sööb samas kõrval terrassil õhtust. Otse köögist pääseb maja kõrval asuvale terrassile, kuhu paistab kogu aeg päike. 

Sinna on paigutatud maitsetaimede kasvukastid maasikate, porgandite, basiiliku, piparmündi ja melissiga — nii et värsket teed saab valmistada oma aia saadustest. „See oli aiakujundajal tore mõte!” kiidab perenaine Merilen Mentaali: „Kogu aeg vahelduvad aias püsitaimed, kui tulbid ära õitsevad, siis hakkavad kõrrelised kasvama.” Perenaise sõnul on aed planeeritud nii, et töid ei oleks ülearu palju.

Vaata lähemalt Jämerä kodulehelt. Artikkel ilmus 2014 Meie kodu ajakirjas.